Eelmisel aastal tegid õiguskantsleri nõunikud kaheksa kontrollkäiku erinevatesse Eesti hooldusraviasutustesse. Kontrollkäikudel selgus, et mitmes asutuses võidakse patsiente alusetult luku taga hoida, ravida patsiente kohase nõusolekuta ning nende inimväärikus ei pruugi olla alati tagatud.
Kuigi eelmisel aastal hooldusraviasutuste kontrollimisel ei näinud õiguskantsleri nõunikud, et keegi oleks luku taga olnud, kujutavad õiguskantsleri hinnangul mitmes asutuses tuvastatud riivid ja teised vaid väljast avatavad lukustusvahendid ning ka eemaldatud linkidega uksed ohtu põhiõiguste ja –vabaduste lubamatuks piiramiseks. Lukustusvahendite eemaldamiseks tegi õiguskantsler 2013. aasta kontrollkäikude järgselt ettepanekud näiteks SA-le Sillamäe Haigla, SA-le Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus, SA-le Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu ning SA-le PJV Hooldusravi.
Mitmes eelmisel aastal õiguskantsleri nõunike külastatud hooldusraviasutuses oli probleemiks ka see, et kuskilt ei nähtunud, et näiteks mõne dementse patsiendi ravimiseks oleks võetud kohane nõusolek. Kohase nõusoleku võtmisel esines probleeme näiteks AS Kallavere Haigla, SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus ning SA PJV Hooldusravi puhul. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Nele Parresti sõnul on patsiendi või tema seadusliku esindaja kohane nõusolek väga oluline, kuna sellega antakse tervishoiuteenuse osutajale õigus sekkuda patsiendi keha puudutavatesse küsimustesse. Nõusoleku võtmist näiteks dementselt patsiendilt, kes pole võimeline enese raviotsuseid adekvaatselt langetama, ei saa pidada teadlikuks nõusoleku andmiseks, kuna isik ei mõista temaga toimuvat ega sellega kaasnevaid tagajärgi.
Sellises olukorras, kus hooldusraviteenuse osutamine pole viivitamatult patsiendi elu ja tervise kaitseks vajalik, tuleb saada nõusolek tema seaduslikult esindajalt. Seaduslikuks esindajaks ei ole patsiendi lähedane, kellele pole kohus eestkostja õigusi andnud. Seadusliku esindaja puudumisel tuleks patsiendi lähedastel või kohalikul omavalitsusel esitada kohtule avaldus patsiendile eestkostja määramiseks. Sellisel juhul hindab kohus, kas ka tegelikult on patsient dementsusest tingitult võimeline end puudutavaid raviotsuseid adekvaatselt langetama. Erapooletu kontrolli puudumisel on oht, et patsient „tembeldatakse“ alusetult tema selja taga dementseks ja temalt võetakse õigus otsustada, kas ja mis ravi ta saab. Kohtupraktika näitab, et eestkosteasjades on kohus vajadusel võimeline otsuseid tegema kiirelt.
Õiguskantsleri mullused kontrollkäigud hooldusraviteenust pakkuvatesse asutustesse andsid veel alust kahelda, et osades asutustes võib esineda probleeme patsientide inimväärsel kohtlemisel. Näiteks selgus AS Kallavere Haigla kontrollkäigul, et patsiente söödetakse kiirustades, venekeelse personaliga suhtlemisel esineb eestlastest patsientidel probleeme ning patsientide vaba aja sisustamisele ei pöörata erilist tähelepanu. Tegevusetuse üle kurdeti ka näiteks SA-s PJV Hooldusravi. SA-d PJV Hooldusravi külastades selgus, et seal peetakse abipalumist taunitavaks ning dementsed patsiendid söövad ära teiste sööki ja heidavad võõrastesse vooditesse (teiste patsientide kõrvale) magama.