Õiguskantsler Indrek Teder esitas Riigikogule jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli korra põhiseadusega kooskõlla viimiseks uue ettepaneku.
Selle aasta jaanuaris esitas õiguskantsler Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks sätted, mis välistavad korralise kohtuliku kontrolli enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle. Riigikohus jättis esitatud taotluse läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul tuleb uus rakendussäte esmalt parlamendis vaidlustada. Õiguskantsler juhtis kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu menetlemise ajal Riigikogu tähelepanu rakendussätte vastuolule põhiseadusega. Riigikohus leidis siiski, et uut ettepanekut Riigikogule esitamata ei saa olla kindel, et Riigikogu hindas normi vastu võttes ümber oma 2011. aasta seisukoha õiguskantsleri ettepanekuga nõustumise suhtes.
Õiguskantsler Indrek Teder analüüsis põhiseaduslikkuse järelevalve korras puudutatud isiku jälitustoimingust teavitamise aluseid ja korda juba 2011. aastal ning jõudis seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seaduse osad sätted on põhiseadusega vastuolus. Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga viia seadustes jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla. Selle tulemusel hakkas käesoleva aasta algusest kehtima jälitustoimingute uus kord, mis kohustab prokuratuuri, aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest, taotlema jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks luba eeluurimiskohtunikult. Koos jälitustoimingute regulatsiooniga jõustus sellest aastast ka kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse säte, mille mõjul ei laiene riigi enda initsiatiivil toimuv kohtulik kontroll nendele jälitustoimingutest teavitamise edasilükkamise juhtudele, mil jälitustoimingu luba lõppes enne 2013. aastat.
Olles hinnanud tekkinud õiguslikku olukorda, leidis õiguskantsler, et Riigikogu täitis tema ettepanekut vaid osaliselt. Indrek Tederi sõnul seisneb probleem selles, et kehtiv seadus võimaldab jätta puudutatud isiku varasemalt lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata ning kohus sõltumatu ja erapooletu hindajana ei kontrolli teavitamise edasilükkamise õiguspärasust. Õiguskantsleri hinnangul oleks seadusandja pidanud vastu võtma tõhusat järelevalvet tagava üleminekuregulatsiooni enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud ning tõsiseid põhiõiguste riiveid kaasa toonud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise kohta.
Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus seadustes sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Puudutatud isiku teavitamisega tema õigusi riivavast ja salaja läbiviidud riigi toimingust, luuakse õiguskantsleri sõnul võimalus kasutada oma õiguste kaitseks vajalikke õiguskaitsevahendeid, näiteks pöörduda kohtusse, et kontrollida, kas tema õigusi ja vabadusi on jälitustoimingu tegemisel või jälitustoiminguga saadud teabe töötlemisel rikutud. Ta lisas, et isiku teavitamine pärast teabele juurdepääsu piiramise vajaduse äralangemist on ühtlasi oluline meede vältimaks jälitustoimingute põhjendamatut kasutamist. „Erapooletu ja sõltumatu kontroll on vajalik, kuna jälitustoimingust teavitamata jätmisega kaasneb isiku põhiõiguste jätkuv riive ning isiku eest varjatud teabekogumisega kaasneb avaliku võimu omavoli oht, mida tuleb tasakaalustada,“ märkis õiguskantsler Indrek Teder.