Allar Jõks saatis Riigikogule ettepaneku viia erakonnaseadus kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusest tuleneva demokraatia põhimõtte ning erakonnapõhiõiguse nõuetega.
Õiguskantsler on seisukohal, et kehtiv erakonnaseadus on põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette tõhusat järelevalvet erakondade rahastamise üle. Eesti õigussüsteemis puudub organ, mis teostaks erakondade rahastamise üle laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat ja asjatundlikku sõltumatut järelevalvet.
Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõttest tuleneb, et erakonna rahastamine peab olema selge ja efektiivselt kontrollitav. „Tähtis on vältida raha olulisust poliitilise võimu saavutamisel, korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevuse mõju poliitikale. Selleks peab olema teada, kust pärinevad erakonna vahendid, kes on erakonna toetajad ja kelle huve erakond esindab”, ütles Allar Jõks.
Tõhus kontroll erakondade rahastamise üle on oluline ka poliitilise vastutuse toimimiseks valija ees, kes peab saama hinnata poliitiku valimislubaduste täitmist ja tema tegutsemise motiive. Samuti on erakondade rahastamise kontroll oluline erakondade võrdsuse saavutamisel, mis on põhiseadusest tulenev printsiip. „Poliitikas peavad valitsema ausa mängu reeglid”, ütles õiguskantsler. „Rahastamise kontroll peab olema niivõrd tõhus, et kõik erakonnad neist ausa mängu reeglitest ka kinni peaksid. Kui tõhusa kontrolli puudumisel mõni juriidiline isik, kellel on keelatud erakondadele annetusi teha, neid annetusi läbi variisikute osadele erakondadele ikkagi teeb, on rikutud erakonnavõrdsuse põhimõte”, selgitas õiguskantsler.
Kehtiv erakonnaseadus sätestab erakondade rahastamisele kaks kontrollivormi – audiitorkontrolli ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni kontrolli. Erakonnaseaduse nõuete rikkumise korral võib sekkuda süüteomenetluse vormis politsei. Lisaks sellele lähtub erakonnaseadus põhimõttest, et kõik erakonna tegevuse rahalist külge puudutavad andmed peavad olema avalikud. Avalikkuse tagamiseks näeb erakonnaseadus ette kohustuse avalikustada kolm aruandlusvormi – majandusaasta aruanne, annetuste register ja valimiskampaania kulude aruanne.
„Ei eraldi võetuna ega koostoimes ei teosta seaduses nimetatud organid niisugust järelevalvet erakondade rahastamise üle, mis vastaks demokraatia nõuetele ja tagaks erakondade võrdse kohtlemise”, rõhutas õiguskantsler.
Õiguskantsleri hinnangul on audiitori järelevalve erakonnaseaduse nõuetele vastavuse osas pelgalt formaalne kontroll. Audiitor ei saa kontrollida erakonna varjatud rahastamist ega uurida annetuste päritolu. Audiitor ei vasta ka oma staatuse poolest rahastamise järelevalveorganile esitatavatele nõuetele.
Ka Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni järelevalve hõlmab väga piiratud osa erakondade rahastamisest – üksnes valimiskampaania kulutusi, nende päritolu ning formaalset vastavust erakonnaseaduse nõuetele. Järelevalve varjatud annetamise üle on komisjoni puhul seetõttu praktiliselt välistatud, kuna see eeldaks laiaulatuslikku ülevaadet erakonna sissetulekutest ja väljaminekutest. Annetuste päritolu komisjoni pädevus praktiliselt uurida ei võimalda. Samuti ei ole poliitilise komisjoni puhul tagatud sõltumatus, mis on tõhusa järelevalve eelduseks.
„Seega puudub Eesti õigussüsteemis organ, mis teostaks erakondade rahastamise üle laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat, intensiivset ja asjatundlikku sõltumatut järelevalvet. Järelevalve killustatus eri organite vahel hajutab vastutust ja vähendab järelevalve efektiivsust. Riigikogul tuleb sätestada sõltumatu kontrolliorgan, kellel on ametiülesannetest tulenev õigus, kohustus ja pädevus erakondade rahastamist kontrollida”, selgitas Allar Jõks oma nõudmisi Riigikogule. „Rahastamist puudutavate andmete avalikustamise nõue võimaldab küll asjast huvitatutel ja ajakirjanikel nendega tutvuda ning vajadusel pöörduda järelevalveorgani poole järelevalvemenetluse alustamiseks. Pean seda demokraatia seisukohalt äärmiselt oluliseks. Kuid riik ei saa tõhusat järelevalvet seada sõltuvusse üksnes sellest, kas avalikkus tahab ja suudab valvata erakondade rahastamise üle. Avalikkus ilma pädeva kontrolliorganita ei taga vajalikku järelevalvet”, kõneles õiguskantsler.
Selle väite kinnituseks tõi õiguskantsler ettepanekus Riigikogule välja mitmeid erinevaid juhtumeid annetamise või tegeliku annetaja varjamisest. Näiteks Keskerakonna võlakirjaemissiooni puhul ei ole avalikkusele teada, kes olid emissiooni investorid ja seega erakonna rahastajad. Reformierakonna valimiskampaaniat rahastanud OÜ R-Hoolduse puhul olid juriidilise isiku annetused küll lubatud, kuid R-Hooldusel puudus sissetulek ja raha tegelik päritolu on teadmata. Kaks Käärikul elavat lihtsat töömeest annetasid Keskerakonnale kumbki 100 000 krooni, omamata seda võimaldavat sissetulekut – jällegi on varjatud raha tegelik päritolu ja annetaja. Res Publica suurannetaja andis erakonnale 300 000 krooni, kuid erakonna annetuste registris jäeti see kajastamata - väidetavalt põhjusel, et toetati mitte erakonda, vaid selle sidusorganisatsiooni. Rääkimata annetuse varjamisest üldteada K-kohukese reklaamiga.
„Olen erakondade rahastamise probleemidele ja kontrolli vajadusele Riigikogu tähelepanu juhtinud ettekannetes nii 2003. kui ka 2004.aastal. Kahjuks on erakondadel seni puudunud poliitiline tahe oma rahaasju ausaks, läbipaistvaks ja kontrollitavaks muuta ning seadusandja on jätnud täitmata avalikkuse ees antud lubaduse erakondade rahastamise kontroll sisse seada”, märkis Allar Jõks.
Riigikogul on põhiseadusest tulenevalt 20 päeva aega õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks ja erakonnaseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kui ettepanekut ei täideta, pöördub õiguskantsler taotlusega Riigikohtusse.