Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et kodakondsuse seadus on vastuolus põhiseadusega, kuna selle kohaselt ei ole võimalik kodakondsust saada noortel, kes on Eestis püsivalt elanud, kuid kellele ei olnud alla 15‑aastasena taotletud või õigeaegselt pikendatud elamisluba. Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaselt peab isik olema enne kodakondsuse taotlemist riigis elanud elamisloa alusel ning tal peab olema pikaajalise elaniku elamisluba.
Õiguskantsler esitas Riigikogule ettepaneku kodakondsuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Õiguskantsler leidis, et KodS § 6 punktides 2, 21 ja 22 toodud tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kes on faktiliselt seaduses toodud perioodi jooksul püsivalt Eestis elanud, kuid kellele jäi alla 15‑aastasena elamisluba taotlemata või õigeaegselt pikendamata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu, kui isik ei ole asunud hilisemalt püsivalt elama muusse riiki, on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.
Nimetatud kodakondsuse seaduse sätete kohaselt peab kodakondsuse taotleja elama riigis enne Eesti kodakondsuse taotlemiseks sooviavalduse esitamist vähemasti kaheksa aastat elamisloa alusel ning kodakondsuse taotlemise eelselt omama pikaajalise elaniku elamisluba või elamisõigust. Seda nõuet ei ole aga võimalik täita nendel inimestel, kellele jäi alla 15‑aastasena seadusliku esindaja tegevusetuse tulemusena elamisluba üldse taotlemata või õigeaegselt pikendamata, vaatamata sellele, et nad on faktiliselt püsivalt Eestis selle perioodi jooksul elanud. Õiguskantsleri poole pöördunud avaldajale jäi elamisluba taotlemata, sest tema vanem on Eesti kodanik ning eeldas, et laps omandas Eesti kodakondsuse koos temaga. See, et lapse kodakondsus oli jäänud alla 15‑aastasena määratlemata, selgus alles lapsele passi taotlemisel.
Kehtiva regulatsiooni põhiseadusega vastuolu on sisuliselt möönnud ka Vabariigi Valitsus, kui omistas oma 2009. aasta kabinetiotsusega kodakondsuse seaduse vastavatele sätetele laiendava tõlgenduse. Õiguskantsler leidis, kuigi võib tunnustada püüdu tõlgendada seadust põhiseadusega kooskõlas olevana, on seaduslikkuse ja võimude lahususe põhimõttest tulenevalt vajalik kodakondsuse taotlemise tingimused määratleda kodakondsuse seadusega. Seetõttu ei ole põhiseadusega vastuolu kõrvaldamiseks piisav lahendus pelgalt halduspraktika muutmine. Viimasel juhul ei ole inimesed teadlikud kodakondsuse taotlemise tingimustele omistatud laiendavast tõlgendusest, mistõttu ei ole neil võimalik oma õigusi realiseerima asuda.
Eeltoodust tulenevalt tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.