Õiguskantsler Allar Jõks kohtus teisipäeval, 5. septembril kell 11.00 Riigikogu esimehe Toomas Varekiga ning andis Riigikogule üle õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse ülevaate. Seekordsel õiguskantsleri aastaülevaatel on uus ülesehitus, mille põhieesmärk on ministeeriumide vastutuse selgem väljatoomine ning parema järelevalve vajaduse rõhutamine.
Õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse ülevaate esimene osa annab kokkuvõtte seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigusaktide vastavusest põhiseadusele ja seadustele, kajastades lisaks õiguskantsleri järelevalvetegevusele ka Riigikohtu ja Vabariigi Presidendi põhiseaduslikkuse järelevalvet. Ülevaate teine osa kajastab õiguskantsleri tegevust nii õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse hindamisel kui ka avaliku võimu tegevuse kontrollimisel isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsel. Seega on ülevaate teises osas põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli ja ombudsmani funktsioonid sünteesitud.
Õiguskantsleri tegevuse arvult juba kolmeteistkümnes aastaülevaade on uus arengujärk ülevaate ülesehituses ja eesmärgilesuunatuses. Esmakordselt on ülevaate teine osa üles ehitatud ministeeriumide valitsemisalade kaupa. „Uue struktuuri eesmärk on paremini välja tuua, milliste ministeeriumide valitsemisalades olen probleeme leidnud, ning rõhutada ministri vastutust“, ütles Allar Jõks. „Valitsejatel, parlamendil ja avalikkusel on õigus teada, kelle vastutusalas on kõige otsesemalt õiguskantsleri menetlustes olnud põhiseadusega vastuolu sisaldavate riigielu probleemide lahendamine. Loodan, et vastutuse parema väljatoomise kaudu muutub tõhusamaks valitsuse ja parlamendi järelevalve avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse üle“.
2005. aasta oli Eestile esimene Euroopa liidu liikmeks oleku täisaasta. „Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ei ole tulnud Eestile valutult“, märgib Allar Jõks ülevaate avapöördumises. „Euroopa Komisjon on nii teiste liikmesriikide kui ka Eesti puhul algatanud direktiivide ülevõtmata jätmise kohta rikkumismenetlusi. Vajame arutelu, kas rikkumismenetluste vältimiseks oleks vaja siseriiklikku järelevalvemehhanismi Euroopa Liidu direktiivide õigeaegse ja korrektse ülevõtmise üle“.
Eesti õigusavalikkuses tõusetus 2005. aastal esmakordselt teravalt väljendusvabaduse teema, seda nii poliitilise sõnavabaduse ja välireklaami kui ka veebisõnavabadusega seoses. Õiguskantsleri hinnangul näitab aktiivne diskussioon sel teemal avalikkuse valmidust ja tahet oma seisukohti välja öelda, mis omakorda on igati tervitatav märk kodanikuühiskonna arengust ning ühiskonnaasjade üle otsustamisel kaasarääkimisest.
Õiguskantslerile aastas laekunud avalduste arv ületas 2000 piiri juba 2004. aastal ning ka 2005. aastal laekunud 2043 avaldust näitab ühiskonnaliikmete üha suurenevat teadlikkuse kasvu toetuda põhiseadusele ning kaitsta oma põhiõigusi. Kõige arvukamalt pöörduti õiguskantsleri poole sotsiaalhoolekande ja sotsiaalõiguse, kriminaalmenetluse, vangistusõiguse ja kohtumenetlusõiguse küsimustes, omandireformi, tervise kaitse ja haridusõiguse probleemides. Laekunud 2043 avalduse põhjal algatas õiguskantsler 1666 menetlust. Õiguskantsleri tegevuse kahes põhivaldkonnas viis õiguskantsler läbi 247 menetlust õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks ning 372 ombudsmani menetlust avalike ülesannete täitjate tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Õiguskantsler tegi aasta jooksul 8 ettepanekut, sh 2 Riigikogule õigustloova akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks; samuti tegi õiguskantsler Riigikogule seitse ettekannet põhiseadusega vastuolu kõrvaldamiseks. Õiguskantsler esitas Riigikohtule ühe taotluse põhiseadusvastase õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks. Ombudsmani menetlustes tegi õiguskantsler avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kohta 88 juhul ettepanekuid ja soovitusi õigusrikkumiste kõrvaldamiseks ja hea halduse tava järgimiseks.
Nii kodanike avalduste kui ka õiguskantsleri omaalgatuslike menetluste põhjal olid 2005. aastal õiguskantsleri teravdatud tähelepanu all niisugused valdkonnad nagu õigus tervise kaitsele, isikundmete kaitse, erivajadustega õpilaste haridusõigus, sotsiaal- ja tööõiguse küsimused, planeerimis- ja ehitusõigus. Seni vähemkäsitletud õigusvaldkondadest jõudis õiguskantsleri töölauale keskkonnaõigus, põhjalikumalt käsitleb õiguskantsler ülevaates välisõhu kaitset. „Õhusaaste allikaks on olnud erinevad objektid, kuid mure on sarnane – hingemattev hais, müra või tolm ei lase inimestel normaalselt elada“, ütleb õiguskantsler ülevaates. Allar Jõks osundab, et välisõhu kaitset reguleerivad õigusaktid tuleb üle vaadata ning täpsemalt sätestada riigi ja omavalitsuse kohustused, vastasel juhul võivad isikute õigused puhtale õhule, kodu ja pereelu puutumatusele ja elamisväärsele keskkonnale jääda müra ja saastatuse tõttu tagamata.
Uue terava teemana käsitleb õiguskantsler ka ohtlikke raudteevedusid. „Praeguse puuduliku regulatsiooni juures kujutab ohtlike ainete raudteetransiit ohtu meie inimeste põhiseadusega kaitstud väärtustele – elule, tervisele, keskkonnale varale ja riiklikule julgeolekule. Vajame terviklikku seadust, et parandada süsteemsust ja õigusselgust, riikliku järelevalve korraldust, haldusorganite pädevust ja ülesandeid“, märgib õiguskantsler ülevaates. „Üksnes seadusega on võimalik kehtestada vajalikud piirangud ettevõtjate tegevusele ning keelata eriti ohtlikud veod juhul, kui seda nõuab ülekaalukas avalik huvi“, rõhutab õiguskantsler.
Põhiseadusega antud sõltumatu põhiseaduslikkuse kaitsja staatus võimaldab õiguskantsleril objektiivselt kaitsta inimesi riigivõimu omavoli eest; arendada põhiseadusriiki, euroopalikku õiguskultuuri ning võrdset kohtlemist, demokraatliku protsessi ausust ja läbipaistvust. Üks nende eesmärkide täitmise väga oluline vahend on esitada Riigikogule iga-aastane kokkuvõte vajakajäämistest õigusloomes ja riigivõimu tegevuses. „Soovin anda ülevaatega Riigikogule ja õigusavalikkusele erapooletu vahekokkuvõtte eesti õiguskorra hetkeseisust ning loodan, et see aitab muuta Eesti õiguskorda inimesekesksemaks ja euroopalikumaks“, märgib Allar Jõks ülevaate avapöördumises.
Aastaülevaatest tuleneva ettekandega esineb Allar Jõks Riigikogu täiskogu ees septembri viimasel töönädalal, tehes olulisi järeldusi aasta tööst ning käsitledes ka viimase aja värskeid ilminguid Eesti õiguskorras ja demokraatias.
Õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse ülevaade on peale Riigikogule üleandmist kättesaadav õiguskantsleri kodulehel http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=17.