Õiguskantsler kutsus 6.‒12. klasside õpilasi vastama küsimustele, mida nad pärast kooli teevad, mida nad tahaksid teha, ja mis neid takistab tegemast seda, mida nad tahaksid. Küsimused olid ajendatud tänavusest Eesti inimarengu aruandest, milles on soovitatud pakkuda noortele koolipäevadel rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Huviharidus parandab õpitulemusi ja vähendab noorte riskikäitumist. Huvialadega tegelemine on ka hea alternatiiv ekraani ees istumisele.
Oleme tänulikud kõigile 3232 õpilasele üle Eesti, kes küsitlusele vastasid, ja nende vanematele ning õpetajatele, kes noori vastama innustasid. Eriline tänu õiguskantsleri laste nõuandva kogu liikmetele ja Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutele ning nende juhendajatele, kes valmistasid küsitluse tulemuste tutvustamiseks videod ning kaardirakenduse.
Mida noored pärast kooli teevad?
Küsitluse tulemustest selgus, et valdavalt on noorte koolitundidele järgnev aeg üsna struktureeritud ja kohustustega täidetud. Ligikaudu pooled kõigist vastanutest käivad regulaarselt trennis. Paljud käivad jõusaalis, mängivad jalgpalli või tegelevad kergejõustikuga. Silma jäi, et paljud noored – nii poisid kui ka tüdrukud – tegelevad motospordiga: sõidavad mootorratta, krossiauto ja kardiga. Tegeldakse ka laskmise ja võitluskunstidega.
Üllatas, et põhikooli- ja gümnaasiuminoored teevad pärast koolipäeva oluliselt rohkem sporti (50%) kui kutsekoolis õppivad noored (22%).
22 protsenti noortest tegeleb regulaarselt muude juhendatud tegevustega – käiakse muusika- või kunstikoolis, näite- või robootikaringis, lauldakse kooris või tantsitakse rahvatantsurühmas. Positiivne üllatus oli, et paljudele noortele pakub huvi kokandus ja söögitegemine.
Ka juhendatud huviringides osalevad põhikooli- ja gümnaasiuminoored rohkem kui kutsekoolide noored.
Iga neljas vastanu märkis, et nende põhitegevuseks pärast koolipäeva lõppu on õppimine. Tehakse kodutöid, erinevaid kooliprojekte, valmistutakse kontrolltöödeks ja eksamiteks. Mitmed vastajad märkisid, et võtavad lisatunde ja õpivad koos eraõpetajaga. Lausa 34 protsenti tüdrukutest märkis, et pärast koolitunde kulub nende aeg peamiselt õppimisele. Poistest märkis põhitegevuseks õppimise 21 protsenti.
Positiivselt üllatas see, et mitmesugused ekraanitegevused olid koolijärgsete tegevuste hulgas alles viiendal kohal (18%). Peaaegu sama palju on noori, kes liiguvad värskes õhus: jalutavad, sõidavad jalgrattaga jne. Ekraanikasutuses oli poiste ja tüdrukute vahel märkimisväärseid erinevusi: kui tüdrukutest veedab ekraani ees aega (on sotsiaalmeedias, internetis, vaatab videoid või mängib arvutimänge) 14 protsenti vastanutest, siis poistest 25 protsenti.
Negatiivseks üllatuseks oli, et 3232 õpilasest, kes küsitlusele vastasid, käis noortekeskustes vaid 38 noort. See on kõigest veidi enam kui üks protsent küsitlusele vastanud 6.-12. klasside õpilastest. Oluliselt rohkem noori käib kooli kõrvalt tööl (3,3%). Tööl käivad rohkem kutsekooli- ja gümnaasiumiõpilased (6%). Põhikooli õpilastest mainis töötamist 1,5 protsenti vastanutest.
Paraku jääb noortel kohustuslike koolitööde kõrvalt vähe aega lugemiseks. Lugemisharjumused on poistel ja tüdrukutel erinevad: tüdrukud (7,2%) loevad poistest (2,3%) kolm korda rohkem.
Mida noored soovivad pärast koolitunde teha?
Kui noored saaksid vabalt valida, mida pärast koolitunde teha, valiks enamik neist treeningu, spordi või muu aktiivse tegevuse (27%). Soovitakse tegeleda nende harrastuste ja spordialadega, mis tegelikult huvi pakuvad, mitte leppida selle trenni või huviringiga, mis kodu lähedal kättesaadav on. Vastustest võis välja lugeda noorte kasvavat huvi motospordi ja robootika vastu.
Teisel kohal soovitud tegevuste hulgas on sõpradega koos olemine. Sõpradega suhtlemine on oluline ka huviringide ja sporditegemise ajal: see, et sõber käib samas huviringis või trennis, võib olla mõjuv põhjus, et ka ise sama harrastusega tegeleda. Vastustest jääb kõlama, et sõpradega soovitakse koos olla rohkem, rahulikumalt, väljaspool kooli, ilma kodutöödest tingitud ajasurveta.
Paljud noored tegelevad juba praegu pärast koolitunde kolme-nelja harrastusega ega soovi juurde uut huviringi või harrastust, pigem soovivad nad rohkem puhata. Peaaegu iga kaheksas vastaja sooviks pärast koolipäeva lihtsalt puhata, magada, taastuda ja olla ilma kohustusteta.
Positiivsena võib välja tuua, et ainult 4,3 protsenti vastanutest sooviks oma vaba aega pärast kooli veeta ekraani ees: mängida arvutimänge, vaadata videoid, surfata internetis, olla sotsiaalmeedias. Seda on kordades vähem, kui on vastanute tegelik ekraanikasutus (18%). Järelikult ei ole ekraaniaeg paljude noorte jaoks ihaldatuim vaba aja veetmise vorm, kuid kuna pärast koolipäeva ollakse tihti väsinud ja muudeks tegevusteks ei jätku aega või pole võimalusi, siis valitakse see lihtsasti kättesaadav vähest pingutust nõudev tegevus.
Tegelikult soovivad noored oluliselt rohkem tegelda kunsti, muusika ja loominguga (10%) ning viibida värskes õhus (10%). Vastustest jäi kõlama, et noored sooviksid ka rohkem reisida. Reisimisvõimalustes on aga suured erinevused. Kui mõni noor käib igal koolivaheajal välismaal, siis on ka neid noori, kes igatsevad, et saaks kasvõi linna kinno, kontserdile või spaasse.
Mis takistab noori tegemast seda, mida nad tahaksid?
Peamiste takistustena tõid küsitlusele vastanud noored välja, et koolipäevad on pikad (keskkoolis tihti 8-9 tunni pikkused), õppekoormus on suur, kodutöid ja kontrolltöid on palju. Sellepärast ei jää meelepärase huvialaga tegelemiseks piisavalt aega. Isegi kui kooliga seotud tegevusest veidi aega üle jääb, ollakse sageli liiga väsinud, et trenni või huviringi minna.
27 protsenti noortest vastas, et nad tahaksid rohkem sportida, puhata, sõpradega olla või hobidega tegeleda, aga kooliga seotud kohustused võtavad ära suure osa ajast ja energiast. Vastustes kordub mõte: „Olen pärast kooli nii väsinud, et ei jaksa midagi teha“. Tüdrukud mainisid kodutööde mahtu ja suurest õppekoormusest tingitud väsimust rohkem kui poisid.
Paljud mainisid ka soorituspinget ja ärevust. Kardetakse halbu hindeid tunnistusel ja tuntakse hirmu eksamil ebaõnnestumise ees. Kardetakse, et iga ebaõnnestumine võib tuleviku ära rikkuda. Eriti suure pinge all on põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Mitmed vastasid, et on eksamite tõttu loobunud huviringidest ja trennidest või pannud need n-ö pausile. Samuti oli neid, kelle vanemad olid soovitanud neil hobidest loobuda, et eksamiteks valmistuda. Keegi ei soovi jääda ilma kohast gümnaasiumis või kutsekoolis.
Takistusena mainiti veel pikka vahemaad kodu, kooli ja huvikooli vahel ning ebasobivat bussigraafikut. Transpordiga seotud probleeme mainisid rohkem maal elavad noored. Kui linnanoortest mainis transpordiprobleeme 2,4 protsenti, siis maal elavatest noortest märkis iga kümnes, et ta ei saa tegelda meelepärase huvialaga transpordiprobleemide tõttu.
Maal elava lapse võimalus huvialaga tegelda sõltub tihti sellest, et kas vanem saab last autoga sõidutada. Transpordi puudumine on takistuseks eriti nendes tegevustes, mis eeldavad, et noor on kindlal ajal kindlas kohas: on mõeldud näiteks treeninguid, huviringe ja muid juhendatud tegevusi, aga ka kino, teatrit, kontserte ja muid sündmusi, mis algavad kindlal kellaajal. Transpordiprobleeme tõid kõite rohkem esile Rapla-, Põlva-, Jõgeva-, Viljandi- ja Hiiumaa noored. Harjumaal elav noormees kirjutas, et ta sooviks koolist koju jõuda kahe minutiga, mitte kahe tunniga. Võrumaal elav poiss kirjutas, et tema sooviks ennast koolist koju teleportida.
4,2 protsenti vastanutest märkis, et ei saa teha pärast kooli seda, mida ta soovib, sest hobi on kulukas ja perel ei ole selleks piisavalt raha. Veidi vähem oli neid noori, kes märkisid takistuseks kodused kohustused või muud perega seotud piirangud. Näiteks tuleb hoida nooremat õde-venda, hoolitseda loomade eest või tehe majapidamistöid.
Takistustena nimetati veel seda, et kodukohas ei ole sobivat trenni, ringi või juhendajat, pole noortele sobivaid ruume ega vajalikku varustust. Meelepärase spordialaga tegelemise võimalused on maakonniti erinevad. Näiteks Harjumaal saab meelepärases trennis käia 58,5 protsenti vastanutest; Jõgevamaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal üle 53 protsendi vastanutest, aga näiteks Valgamaal 32,4 protsenti, Ida-Virumaal 33 protsenti ja Viljandimaal 35 protsenti vastanutest. Ida-Virumaal elavad noored osalevad kõige vähem ka muudes organiseeritud ringides ja huvitegevustes. Hea on siiski see, et nendes maakondades, kus noortel on vähem võimalusi organiseeritud huvitegevuseks, liiguvad noored ise rohkem looduses, jalutavad koeraga, sõidavad jalgrattaga.
Kui Saare maakonnas ja Põlvamaal külastas noortekeskusi üle 6 protsendi vastanutest, siis mitmes maakonnas ei olnud ükski vastanu noortekeskuses käinud või oli seda teinud mõni üksik.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks ühe noore sõnadega: „Noored tahaksid olla vabal ajal aktiivsemad ja loovamad, kui nende igapäevarutiin võimaldab.“ Meelepärase huvialaga tegelemist takistavad peamiselt suur õppekoormus ja sellest tingitud väsimus, maapiirkondades ka transpordiprobleemid.
Ekraani ees tahetakse olla vähem, kui tegelikult ollakse. Kui noortel jääks pärast kooliga seotud kohustuste täitmist rohkem aega ja energiat, siis valiksid nad ekraanitegevuste asemel looduses viibimise, sõpradega koos olemise või meelepärase huvialaga tegelemise.