-
Lapse terviseseisundi hindamine
Lapsevanem hindab lapse terviseseisundit iga päev ning tema langetab esmase otsuse, kas laps on terve ja võib lasteaeda, -hoidu, kooli, huviringi või muusse lastekollektiivi minna.
Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstiga, kes selgitab, kas laps võib kooli või lasteaeda minna. Arst selgitab lapse enda tervise ja teiste huvides seatud nõudeid ja nende nõuete järgimise vajalikkust.
Haridus- ja Teadusministeerium ning Terviseamet on selgitanud, et kroonilised haigused, nagu astma ja allergia, võivad põhjustada nohu ja köha, ent nende haigusnähtudega üldiselt koju jääma ei pea. Vanem saab vajaduse korral kinnitada, et lapsel on diagnoositud krooniline haigus ning arstitõendit ei nõuta.
Samuti on selgitatud, et kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud ja tema enesetunne on üldiselt hea, siis võib kerge jääknohu või -köhaga koolis käia. Selle kohta, et laps on terveks saanud, pole vaja lasteasutusele arstitõendit esitada.
Kui koolil või lasteasutusel on tekkinud kahtlus, et laps on haigestunud või nakkuskahtlane, kuid vanem nii ei arva, peavad vanem ja lasteasutus koos leidma lahenduse. Vajaduse korral võib vanem nõu pidada perearstiga, kas lapse ja teiste laste tervise huvides on tema kollektiivis viibimine.
-
Õpitulemused ja andmekaitse
Seadusega on keelatud laste tervist, erivajadust, õppeedukust, käitumist, arengut, koduseid olusid jm isiklikku kirjeldavate andmete sattumine kõrvaliste isikute kätte.
Laste edasijõudmist ja õppeedukust peegeldavad andmed on õpilase isikuandmed, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt õpilase eraelu puutumatust. Seetõttu peab kool tunnistama hinnetega seotud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12). Kehalise kasvatuse tunni ja spordipäeva tulemuste avaldamisse tuleb suhtuda samamoodi nagu ülejäänud õppetöö tulemuste avaldamisse. Siiski ei ole keelatud tunnustada spordipäeva parimaid. Reeglid õpilaste tunnustamise ja esiletõstmise kohta saab kool sätestada oma kodukorras (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 57).
Õpilase hindeid ja muud edasijõudmisega seotud infot on õigus teada üksnes lapsel ja tema vanemal või eestkostjal (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 55 lg 5). Teovõimeline (s.t vähemalt 18-aastane) õpilane võib keelata oma hinnete avaldamise ka oma vanematele või eestkostjale (§ 55 lg 1).
Kool peab hoolitsema selle eest, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik õpilase õpitulemuste ja muude isiklike andmetega tutvuda. Kõrvalised isikud on näiteks ka kaasõpilased ja nende vanemad, tugispetsialistid ning õpetajad, kes ei ole hindamise ja õpilase arendamisega seotud. Lapse õpitulemustest ja edasijõudmisest võib teisi isikuid teavitada üksnes põhjendatud juhtudel. Näiteks tugispetsialistil on õigus saada teavet konkreetse õpilase õppeedukuse kohta juhul, kui tal on vaja hinnata õpilase abivajadust.
Õiguskantsleri seisukohad õppeedukuse ja spordipäeva tulemuste avalikustamise kohta.
Õiguskantsleri pöördumine koolide ja lasteaedade juhtide poole.
-
Riigieksamite tulemuste pingerida
Põhiseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all. See tähendab riigi kohustust pidevalt jälgida hariduse andmise kvaliteeti koolides ja puuduste ilmnemisel tegutseda. Seega peab riik koolide kohta andmeid koguma, et oleks, mille alusel järeldusi teha. Riik peab välja töötama tõhusa ja võimalikult objektiivse järelevalvesüsteemi.
Riigieksamite tulemused on üks osa sellest süsteemist. Järelevalve tulemused peavad olema ka avalikud, kuna lapsevanematel on õigustatud huvi teada, kas ja milliseid probleeme tema lapse koolis riigi hinnangul on. Objektiivset vastust sellele küsimusele üksnes riigieksami tulemuste põhjal ei saa. Lisaks eksamitulemustele tuleb koolist tervikpildi saamiseks arvestada ka muid tegureid.
SA Innove kodulehel on riigieksami tulemused esitatud koolide tähestikulises järjekorras. Riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta panemist ei saa seetõttu ette heita SA-le Innove või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Pingeread koostab riigieksami tulemuste alusel meedia.
Koolid saavad ka ise kaasa aidata, et ühiskonna liigne edetabeliusk asenduks sügavama huviga koolides tegelikult toimuva vastu. Nt omanäoline, sõbralik ja õpilaste individuaalsusega arvestav koolikeskkond ei jää kindlasti laste ja vanemate poolt märkamata ning on koolivalikul arvestatav tegur edetabeli kõrval või asemel.
-
Kas õpilane peab tegema eesti keele lõpueksami, kui ta on teinud B1 taseme eksami?
Jah, sest eksamite eesmärgid on erinevad. Eesti keele teise keelena lõpueksami eesmärk on hinnata, kuidas põhikooli lõpetaja on omandanud põhikooli õppekava. Täiskasvanute B-taseme eksam sellist eesmärki ei sea, sest tasemeeksameid ei tehta kindla õppematerjali või ainekava omandamise kontrollimiseks. Muu hulgas hinnatakse põhikooli lõpueksamil grammatika tundmist eraldi eksami osana ning seetõttu koosneb põhikooli lõpueksam viiest osast, mitte neljast osast nagu tasemeeksam.
Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, võib eesti keele eksami asemel teha eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, mis on ühitatud B1- või B2-taseme eksamiga. See tähendab, et tegu pole sama eksamiga, mida tehakse keeleseaduse alusel, vaid et kaks eksamit on kokku pandud (ühte sobitatud). Eksami põhieesmärk on kontrollida õppekava omandamist nii nagu teistel lõpueksamitel. Lisaks sellele määratakse aga eksamitulemuse põhjal keeleoskuse tase.
-
Erimenüü alusel toitlustamine koolis ja lasteaias
Sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lõige 8 näeb ette, et tervislikel põhjustel teisiti toituva lapse toitlustamine tuleb korraldada tervishoiutöötaja soovituste kohaselt ning lapsevanema ja kooli või lasteaia pidaja koostöös. Seejuures tuleb tagada, et oleksid täidetud lapse toiduenergia- ja toitainetevajadus ning nende osakaal toidukorra ajal. Samuti nõuab määrus, et lastele pakutaks iga päev erinevat põhitoitu (§ 5 lg 4).
Riik on näinud kohalikele omavalitsustele ette iga õpilase kohta koolilõuna toetuse, sõltumata sellest, millist toitu laps vajab. Koolilõuna toetuse kehtestamise eesmärgiks oli tagada igale õpilasele soe lõuna ning parandada perede toimetulekut. Seadus ei näe koolitoidu tagamisel ette erandeid. Sestap tuleb koolilõunat pakkuda ka neile lastele, kes vajavad tervislikel põhjustel teistsugust toitu.
Lasteaialapse puhul on oluline, et lapsevanem ja lasteaed jõuaksid kokkuleppele, mis arvestab lapse huvidega. Üldjuhul peaksid lasteaed või toitlustaja pakkuma lapsele erivajadustele vastavat toitu ise, asendades vanema avalduse alusel tavamenüüs ebasobiva toiduaine lapsele sobivaga (sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale„ § 7 lg 2). Erandjuhtudel võib kokku leppida, et vanem toob ise vajaliku toidu või toiduained või vastutab mõne konkreetse toidukorra eest. Olukorras, kus vanemal endal tuleb tagada oma lapse toitlustus, võiks lasteaed kaaluda võimalust lapse toidutasu vastavalt vähendada.
Õiguskantsleri seisukohad toitlustamise kohta koolis ja lasteaias.
-
Tasu õpilaspileti korduva väljaandmise eest
Mõistagi peab õpilane hoidma õpilaspiletit tervena ja ei tohi seda ära kaotada, aga kui nii juhtub, ei tohi seaduse järgi (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 59) korduva õpilaspileti eest tasu küsida. Tasu ei tohi küsida ka korduvalt välja antud õpilaspileti eest selle kehtivusaja lõppemise tõttu.
-
Kas vahetunni ajal tohib õue minna?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et kool peab tagama kõigi koolis viibivate õpilaste turvalisuse ja tervise kaitse. Samuti on koolil kohustus tagada järelevalve alaealiste õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Selleks võib kool piirata põhikooli õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.
Samas ei puuduta need liikumisvabaduse piirangud täisealisi ehk vähemalt 18-aastaseid abituriente. Täisealised abituriendid võivad koolimajast lahkuda siis, kui nad seda soovivad ning koolil puudub õiguslik alus nende lahkumist takistada või selleks eeltingimusi seada. Kõik õpilased on kahtlemata kohustatud täitma õppimiseks ette nähtud kohustusi (sealhulgas viibima tundides), kuid kool ei saa täisealisi õpilasi sundida kogu koolipäeva vältel koolimajas viibima, kui nad ise seda ei soovi.
-
Õpilase nutiseadme hoiule võtmine koolis
Vajadusel on koolil õigus võtta õpilase nutiseade hoiule.
Õigus omandada haridust on inimese põhiõigus ja põhikooli õpilastele ka põhiseadusest tulenev kohustus. Kool ei saa lubada, et õppetöö pole klassis võimalik, kuna mõni õpilane segab nutiseadme kasutamisega tundi, see tähendab ei õpi ise ega lase ka teistel õppida. Lisaks muule võib nutitelefoniga kaasõpilastest või õpetajatest salvestiste tegemine ja nõusolekuta avaldamine rikkuda nende põhiseaduslikke õigusi.
-
Narkotestimise lubatavus koolis
Seaduse järgi ei ole koolil õigust allutada õpilasi kohustuslikule narkotestimisele. Selline õigus on politseil, kelle tegevus eeldab samuti alati õiguslikku alust. Üldjuhul ei ole ka politseil põhjust asuda lastelt koolis vere-, koe-, uriini- vms proove võtma, et kõiki testida, isegi kui kool on sellekohast soovi avaldanud.
Õpilaste vabatahtlikuks testimiseks peavad olema täidetud kindlad tingimused. Meditsiiniliste proovide võtmine ja analüüsimine on tervishoiuteenus, mida saab osutada vastava ettevalmistusega tervishoiuteenuse osutaja ning üksnes tingimusel, et selleks on olemas patsiendi teavitatud nõusolek. Alaealise meditsiiniline testimine saab üldjuhul toimuda vaid juhul, kui selleks on ka tema seadusliku esindaja (vanemate) eelnev nõusolek.
Kooli tellimusel kooliruumides üldkasutatavatelt pindadelt (nt WC-dest) proovide võtmises ei ole iseenesest midagi lubamatut. Teine asi on see, kui proovide võtmiseks kasutatakse õpilaste isiklikke asju. Sellist seaduslikku õigust koolil ega tema loal tegutsevatel isikutel ei ole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lg 3 p 6 järgi on koolil õigus võtta hoiule esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. Nimetatud säte ei anna koolile üldjuhul õigust nõuda enda kätte koolilaste nutiseadmed või pastakad selleks, et lasta võtta neilt proove narkoainega kokkupuute tuvastamiseks
-
Nutiseadmete kasutamine lastelaagris
Lapsevanemate, laste ja laagri korraldajate vahelisi konflikte nutiseadmete kasutamise pärast saab vältida arutades läbi kõik olulised küsimused enne lepingu sõlmimist ja laagri osalustasu maksmist. Lastelaagri korraldaja peab lapsevanemat informeerima laagri sisekorraeeskirjadest ja muudest reeglitest enne, kui sõlmitakse leping.
Ehkki lepingut ei sõlmita lapsega, peab ka tema olema informeeritud tingimustest, milles ta hakkab elama. Alaealise nutiseade kuulub talle ja kui lastelaagri reeglid näevad ette nutiseadme ajutist hoiule andmist või siseruumidesse jätmist, siis see eeldab lapse poolt nende reeglite vabatahtlikku järgimist. Sunni kasutamine lastelaagri töötajate poolt nutiseadme äravõtmiseks ei ole kohane. Oluline on, et lapsevanem selgitab lapsele laagris osalemise tingimusi enne laagrisse minekut.
Kui lastelaagri töötajad võtavad nutiseadme või muu vara ajutiselt hoiule, peab olema tagatud asjade turvaline hoiustamine, et asjad tagastatakse lapsele samasuguses seisukorras, nagu oli ära andmisel.
Antud küsimuse õiguslikuks taustaks on võlaõiguslik teenuse osutamise leping laagri korraldaja ja lapsevanema vahel. Laagri korraldaja garanteerib lapsele kindla programmi ja selleks vajalike vahendite kasutamise ning lapsevanem omakorda nõustub laagri sisekorraeeskirjaga ja tasub laagris osalemise eest.
Laagri sisekorraeeskirjas võib reguleerida isiklike nutiseadmete kasutamise korda. Kui lapsevanem laagri tingimustega nõustub, nõustub ta ka laagri sisekorraeeskirjaga. Oluline on, et laagri korraldaja tutvustab lapsevanemale laagri sisekorraeeskirja enne lepingu sõlmimist.
-
Kas lapsi võib üksi koju või autosse jätta?
Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab muuhulgas õigust otsustada lapsega seotud asju. Tulenevalt eeltoodust langetab kõiki lapsesse puutuvaid otsuseid lapsevanem, kes seejuures peab lähtuma lapse parimatest huvidest. Nii võib lapsevanem otsustada ka seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju või autosse jääda. Iga sellise otsuse puhul peab lapsevanem hindama oma lapse küpsust ja kaaluma võimalikke turvariske.
Õigusnormidega pole võimalik kõiki elus ette tulevaid olukordi ammendavalt reguleerida. Samuti ei ole mõistlik seadusega üheselt määratleda, mis vanuses last võib üksi koju või autosse jätta. Paratamatult peab selliseid küsimusi otsustama juhtumipõhiselt ning sõltuvalt konkreetse lapse küpsusastmest ja sõltuvalt asjaoludest.
Üldiselt on lapse võime teatud määral iseseisvalt tegutseda (laps vastutab oma käitumise eest; teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; saab hakkama eneseteenindamisega) seotud kooliküpsuseaga.
-
Lastega seotud juhtumite kajastamine meedias
Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest, peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele kaasa tuua. Oluline on silmas pidada, et konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt võib inimene olla äratuntav ka juhul, kui tema nime ja nägu ei avaldata. Eriti hoolikas tuleb olla lapsega seotud materjalide avaldamisel.
Lastega seotud juhtumite kajastamisel meedias tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Alaealiste ohvrite andmeid üldjuhul ei avaldata. Mõistagi vastutavad lapse heaolu tagamise eest eeskätt tema vanemad, kes otsustavad, kas anda nõusolek lapse intervjueerimiseks või tema andmete avaldamiseks. Ometi peab ajakirjanik materjali avaldamist kaaluma ka siis, kui vanem on andnud lapse andmete avaldamiseks oma nõusoleku, sest meediakajastus ei pruugi olla lapse parimates huvides. On mitmeid häid näiteid selle kohta, kuidas võimalikke probleeme sotsiaal- või lastekaitsevaldkonnas on ajakirjanduses võimalik käsitleda juhtumiga seotud lapsi identifitseerimata.