Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele

Väike poiss kirjutab mustale tahvlile.

 

MIS?

Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. See on laste endi kokku pandud ülevaade sellest, kuidas Eesti lastel läheb ning mis neile muret ja rõõmu valmistab. Ülevaatesse on koondatud laste mõtted sellest, kuidas on nende õigused kaitstud ning mis võiks laste elus teisiti olla. See on esimene kord, kui Eesti lapsed ise oma sõnumid ÜRO Lapse Õiguste Komiteele edastavad.

 

KES?

Laste raporti koostamist korraldavad Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ehk lapsed ise. Neile on selle juures abiks Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunikud ning Lastekaitse Liidu töötajad. Õiguskantsleri ülesanne on kaitsta laste ja noorte õigusi ning aidata lastel ja noortel algatada ühiskonnas arutelusid neile olulistel teemadel. Lastekaitse Liidu ja selle lapse õiguste saadikute üle-eestilise võrgustiku eesmärk on ka laste ja noorte hääle kuuldavamaks tegemine ning lapse õiguste konventsiooni rakendamine. Õiguskantsleri ametkond ja Lastekaitse Liit on üheskoos loonud laste töörühma, mille ülesanne on koguda laste mõtteid laste õiguste olukorrast Eestis ning esitada see ülevaade ÜRO Lapse Õiguste Komiteele.

 

MIKS?

Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning konventsiooni täitmist jälgib ÜRO Lapse Õiguste Komitee, kellele riigid peavad regulaarselt esitama ülevaateid laste õiguste olukorrast. Komitee hindab nende ülevaadete põhjal laste õiguste ellurakendamist ja saadab riigile soovitusi laste olukorra parandamiseks. Nii näiteks täidab õiguskantsler lasteombudsmanina laste õiguste kaitsja ja edendaja ülesandeid. Samuti on nüüdseks Eestis sõnaselgelt keelatud laste kehaline karistamine.

 

KUIDAS JA MILLAL?

ÜRO Lapse Õiguste Komitee ootab uut Eesti riigi aruannet 2023. aastal. Selleks ajaks koostavad ka lapsed kokkuvõtte sellest, mida Eesti lapsed ja noored soovivad öelda ÜRO Lapse Õiguste Komiteele oma olukorra kohta.

Eesti laste õiguste olukorrast koostab ülevaate ka õiguskantsler ning seda võivad teha ka laste heaolu eest seisvad organisatsioonid. Lastel endil on võimalik anda ÜRO Lapse Õiguste Komiteele teada sellest, kuidas Eesti lapsed elavad ning mida on vaja laste heaks teha. Selleks julgustab komitee lapsi koguma laste arvamusi ja esitama need lastele sobivas vormis komiteele. Lastel endil on õigus otsustada, kuidas ja millises vormis nad laste mõtteid koguvad ning neid komiteele tutvustavad.

Õiguskantsleri Kantselei ja Lastekaitse Liidu loodud töörühmas on seitse lapse õiguste saadikut üle Eesti. Nemad sõnastavad põhimõtted, kuidas koos heade partneritega Eesti laste mõtteid koguda. Koostöö ja kohtumiste kokkuvõttena koostab töörühm ülevaate laste õiguste olukorrast Eestis, võttes aluseks laste ja noorte mõtteid ja arvamusi. Ühel töörühmas osalejal on võimalus esitleda Eesti laste koostatud ülevaadet ka ÜRO Lapse Õiguste Komiteele.

 

RÄÄGI KAASA!

Mida võiks sinu arvates ÜRO Lapse Õiguste Komitee teada Eesti laste olukorrast? Kui oled alla 18-aastane laps või noor, saad oma mõtted kirja panna siin.

 



 

Lapsesõbraliku ühiskonna üks tunnus on lastega arvestamine ja laste osalemine nendega seotud küsimuste otsustamisel. Mida vanemaks lapsed saavad, seda iseseisvamaks nad muutuvad ja seda suurem on nende otsustusõigus. Lapse kuulamine, tema väärikuse austamine ja tema seisukohtadega arvestamine, kannatlikkus ja loovus on märksõnad, mida täiskasvanud peavad silmas pidama igas vanuses lastega suhtlemisel.

 

Lapsesõbralikus ühiskonnas saavad lapsed kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel: näiteks päris väikeste beebide vanemad võtavad arvesse oma laste une-, toidu- ja lähedusevajadust; väikelapsed saavad nii kodus kui ka lasteaias arvamust avaldada igapäevaste asjade kohta (nt riidevalik, mänguasjad, toit, liikumine, raamatud, uni jne); õpilastel on õigus kaasa rääkida hariduselu korralduse ja toimimise asjus; kohalikul tasandil osalevad lapsed kogukonna elukorralduse ja avaliku ruumi kavandamisel.

 

Otsustusprotsessis osalemine loob lapse jaoks sideme selle teemavaldkonnaga ja tekitab huvi, mis ergutab tegutsema. See omakorda toetab aktiivsete kodanike kasvamist ja ühiskonna avatust kõigile selle liikmetele.

Kogumik „Lapsed Eesti ühiskonnas“ (Õiguskantsleri Kantselei, 2021)

Lapse õiguste konventsiooni üks peamistest põhimõtetest on seada last puudutavates otsustes alati esikohale lapse parimad huvid. Lapse parimate huvide esikohale seadmine tähendab muu hulgas laste ärakuulamist ja laste arvamusega arvestamist. Vaata lapse õiguste kohta lähemalt õiguskantsleri kodulehelt.