14. augustil toimus Valgamaal Karula külas juba üheksas kaheteistkümnest Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamisest, mis seekord keskendus regiooni tulevikuvõimalustele. Oma nägemust Kagu-Eesti tulevikust ja võimalustest nii õiguse ja õigluse, kapitali kättesaadavuse kui majandusarengu, konkurentsivõime ning julgeoleku ja kaitsetahte küsimustes tutvustasid Ülle Madise, Madis Müller, Janar Holm ning Kaimo Kuusk. Kohtumisel osales kakskümmend tippjuhti ja otsustajat, nii ettevõtlusest, jõuametitest, pangandussektorist, haridusest ja teadusest kui teistelt elualadelt.
Õiguskantsler Ülle Madise nentis, et Kagu-Eesti inimesi aitaks isiklikum lähenemine praeguse üle-starndardiseerituse asemel. „Olgu tegemist toetuste andmise või maksude kehtestamisega, looduskaitseliste piirangutega, laenude või kindlustusega - iga maa-ettevõtja, maaelaniku või maale kolija vajadusi saaks ja tuleks hinnata eraldi, leida just sellel juhtumil parim lahendus, võttes seejuures ka riske. Selleks ongi seadustes mõeldud kaalutlusruum, seda tuleb julgesti kasutada. Rohkem elu- ja riskijulgust edendaks mitte ainult ääremaad, vaid kogu Eestit,“ rääkis Ülle Madise.
Õiguskantsler rõhutas, et kaasaja poliit-tehnoloogia, mille tulemusel aetakse meelega riidu maa- ja linnarahvas, noored ja vanad, eestlased ja mitte-eestlased teeb üksnes kahju.
„Mõne erakonna ja ta toetajate põhimõtteline välistamine ei vasta Põhiseaduse vaimule. Kõik, kes me siin Eestis elame, peame suutma koostööd teha, edasi vedada, mitte teisi tagasi kiskuda. Riigivõim peab ka ääremaa inimestele tegudega näitama, et arvestab nende igapäevase olukorraga, peab neist inimestena lugu,“ rõhutas Ülle Madise.
Eesti Panga president Madis Müller selgitas, et sissetulekute erinevus Tallinna ja kaugemate piirkondade elanike vahel on ligikaudu 20% ning palkade erinevus veel suurem.
„See on küll ajapikku vähenenud, aga me ei peaks leppima selle kui paratamatusega. Linnadega võimalikult võrreldavate finantseerimistingimuste loomine nii ettevõtetele ärilaene kui ka inimestele kodulaenu võttes on üks eesmärk, mis muuhulgas ka Kagu-Eestile majanduslikus mõttes lisahoogu saaks anda,“ sõnas Madis Müller.
Madis Mülleri hinnangul on riik läbi erinevate käenduste ja sooduslaenude selleks juba nii mõndagi teinud, aga kindlasti tasub küsida, kas saaks veel paremini. „Näiteks pakkudes erinevaid toetusi, laene ja käendusi lihtsamalt läbi „ühe akna“ ja vähema bürokraatiaga, disainides käenduste ja laenude tingimusi võimalikult targalt ja vaadates üle nende hinnastamise. Tõenäoliselt on riiklikult ka tõhusam panustada rohkem just käendustele, otseste laenude pakkumise asemel,“ selgitas Madis Müller.
Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et aset leidnud sisukas ja avameelne arutelu Kagu-Eesti tuleviku teemal näitas selgelt, et paljud piirkondlikud probleemid ei erine sageli terve riigi probleemidest. Aga pealinnast kaugemal probleemid võimenduvad ning nende tagajärjed saabuvad kiiremini ning nende mõju on sügavam.
„Väljumine neist on veel raskem. Kagu-Eestile ei ole vaja kaunisõnalisi arengu- ja tegevuskavasid, millega tekitatakse mulje, et lahendatakse süsteemselt piirkonna elanike ja ettevõtjate probleeme, kuid mis ühelegi osapoolele selgeid kohustusi ja vastutust ei pane,“ märkis Janar Holm.
Janar Holm tõi esile, et Kagu-Eestile oleks vaja väga selget teadmist väga praktilistes küsimustes, näiteks millal ühes või teises piirkonnas lahendatakse pidev pikkade elektrikatkestuste probleem, millal saavad tiheda liiklusega kruusateed tolmuvaba katte või millal on lootust paremateks ühistranspordiühendusteks.
„Olgu selleks vastuseks siis järgmisel aastal, seitsme aasta pärast või kaugemas tulevikus – oluline on selge perspektiiv ja ettearvatavus. Tähtis on, et sellega käiks kaasas ka avatud ja empaatiline suhtlemine, siis asenduks ka ebakindlus ja mure ajapikku lootuse ja usaldusega,“ sõnas Janar Holm.
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk rõhutas, et iga koht Eestis on eriline ja samas ka samasugune. „Eriline oma inimeste, keskkonna, harjumuste ning traditsioonidega. Ja samasugune, kui me räägime iga konkreetse koha olulisusest. Iga koht Eestis loeb. Mitmendat korda Kagu-Eestis olles näen ma siin teotahet, leiutamislusti ning armastust töö vastu, koos arusaamisega, et tipptulemuse toob pühendumus. Olgu kaitseväelasena harjutusväljakul või kokana oma võlumaailmas,“ rääkis Kaimo Kuusk.
„Me elame tõpra kõrval, keda sajandid muutnud pole. Ikka sama valelik, ikka sama jõhker. Meie Eestis muutume. Meie teeme asju teisiti. Teeme enesekindlalt, teeme mõttega, teeme tõhusamalt. Investeerides edaspidi ühes koos enam kui 5% SKP-st oma vabadusse. Meie kaitse püsib kolmel sambal: esiteks iseseisev kaitsevõime, mis algab kaitseliinist Kagu-Eestis ja laevatõrjerakettidest kuskil Kärdla kandis, ulatudes Himarsitega horisondi taha. Relvasüsteemidest olulisemad on meie inimesed. Olgu need jalaväebrigaadi tegevväelased, ajateenijad Kuperjanovis või akadeemilise malevkonna kaitseliitlased ja LÕK-ile kogunenud reservväelased,“ sõnas Kaimo Kuusk.
„Teiseks sambaks on meie liitlased. Britid ja prantslased meie diviisi koosseisus Tapal ja ameeriklased Reedol. Või Hollandi, Portugali ja Itaalia piloodid Eesti kohal maailma moodsaimate hävitajate tüüri taga siinset õhku valitsemas. Meie oleme NATO. Ja kolmanda sambana Eesti proaktiivne tegutsemine piirkonna julgeoleku kujundamises. Selleks on sõjaline abi Ukrainale, kes võitleb selle sama tõprast agressori vastu. Ning meie valmisolek panustada tahtekoalitsiooni koosseisus Ukraina pinnal võimaliku rahu karanteerijatena. Rohkem enesekindlust! Iga okas loeb!” lisas Kaimo Kuusk.
Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku ligi 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.
Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „30 aastat on Eesti Vabariiki taas üles ehitatud, sama kaua on räägitud regionaalpoliitikast, kuid ometi pole lõhed piirkondade vahel mitte vähenenud, vaid kärisevad aina suuremaks. On aeg ausalt tunnistada, et senine regionaalpoliitika ei tööta ning otsida uusi julgeid võimalusi. Mineviku vigade ja põhjuste otsimisest on täna olulisem vaadata avatult nii olevikku kui tulevikku ning leida uusi lahendusi ning vastuseid, millises Eestis me tahame elada. Nii eri piirkondade, põlvkondade kui valdkondade vahel sidusamat ning kõigi vajadusi arvestavat ja mittevastanduvat Eestit saame ühiselt luua üksteise häält kuulates, asju selgelt ja sirgelt arutades ning julgeid, eristuvaid ja ebastandardseid samme astudes. Sidus, ühtehoidev ning iga kanti ja inimest väärtustav Eesti on meie suurim julgeolekugarantii.“
14. augustil toimunud üheksandal kokkusaamisel osalesid õiguskantsler Ülle Madise, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, Eesti Panga president Madis Müller, riigikontrolör Janar Holm, PPA peadirektor Egert Belitšev, KAPO peadirektor Margo Palloson, Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, RMK juht Mikk Marran, pangaliidu ja LHV panga juht Kadri Kiisel, julgeolekuekspert Rainer Saks, vandeadvokaat Allar Jõks, endine Coop panga juht Margus Rink, MTA juht Raigo Uukkivi, Kaitseväe 2 jalaväebrigaadi ülem Antti Viljaste, Swedbanki juhatuse liige Raul Vahtra, teaduse populariseerija Aigar Vaigu, hariduspsühholoog Grete Arro, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Delfi arvamustoimetuse juht Erik Moora ja SEB panga juhatuse liige Peep Jalakas.
Järgmine Kagu-Eesti kohtumine toimub 18. septembril 2025 ning on pühendatud õigusloome ja poliitikate kujundamisega seotud küsimustele.