Õiguskantsleri intervjuu "Allar Jõks: ükski seadus ei tee ausaks ega viisakaks", Lääne Elu 09.02.2008, Tarmo Õuemaa
Mida vähem riik piirab, keelab ja karistab, seda rohkem tekib usaldust.
Õiguskantsler Allar Jõksi seitsmeaastasest ametiajast on alles jäänud üks kuu. Selle ajaga on endine Haapsalu kohtunik teeninud aj akirjanduse ja avalikkuse poolehoiu, kuid suured poliitilised parteid, kellega õiguskantsleril siiani lahingud pooleli on, tema jätkamist ei toetanud.
Sel nädalal tegi Allar Jõks kontrollkäigu Haapsallu ja leidis aega anda intervjuu Lääne Elule.
Teie ametiajal on Eesti meediasse tulnud väljend JOKK. Kas see on hea märk, et teema on tõstatatud, või räägib see olude halvenemisest?
See on väga hea, et poliitilise kultuurituse teema on ajakirjanduse vahendusel pidevalt tähelepanu keskmes, sest vastasel juhul poliitiline kultuur ei arene. On öeldud, et võtame ühe või teise seaduse vastu, siis saame poliitilise kultuuri kokku. Ma küsin, kas on võimalik seadus, mis ütleb, et inimesed peaksid olema ausad, viisakad, abivalmis? Ei ole.
Kas olukord on paremaks või halvemaks läinud, on raske öelda, sest seda ei saa mõõta. Oleks väga hea, kui saaks öelda, nagu kuritegevuse korral, et mullusega võrreldes on 200 juhtu vähem. Ma arvan siiski, et on paremaks läinud. Poliitilise kultuuri kiht on paksem, aga kindlasti ebapiisav.
Väljend JOKK ise ei tähenda ju midagi halba. Juriidiliselt peavad nagunii kõik asjad korrektsed olema, aga on olemas ka mõisted ,,au", ,,väärikus" ja ,,ausus".
Mis te arvate, kas riigikogu otsustab riigiettevõtete nõukogudest riigikogu liikmed välja lükata?
(Pikk mõttepaus) Ma ei ole väga optimistlik, sest kui seda ei ole tehtud 14 aasta jooksul, miks peaks see juhtuma siis kuu ajajooksul. Aga kas riigikogu enamusele - seal on kaks suuremat erakonda, kes moodustavad enamuse - meeldib edasi olla avalikkuse peksupoiss? See ei tohiks ju meeldida. Seetõttu tahan loota, et nüüd astutakse see samm lõplikult ja kas keelatakse riigikogu liikmete kuulumine ettevõtete nõukogudesse või luuakse selleks selge seadusest tulenev võimalus.
Te ise soovitasite muidugi keelamist kui lihtsamat varianti. Aga kumb oleks parem?
Ma soovitasin lihtsamat sellepärast, et on võimalik sisuliselt ühe näpuliigutusega põhiseadusega kooskõla tagada. Teise variandi puhul kaasnevad minu arvates ületamatud raskused.
Kordan, on mõlemad võimalused, kuid üks tagab kiire kooskõla põhiseadusega, teine mitte, j a seetõttu soovitan mina esimest.
Kas te saate mulle kui lihtsale inimesele seletada, mis ajab riigikogu liiget nii hädasti ettevõtte nõukokku, et ta sellest õigusest mitte mingi hinna eest loobuda ei taha?
Küsige seda siis, kui mina olen riigikogu liige ja tahan sinna nõukokku kuuluda. Või küsige Läänemaalt pärit riigikogu-liikmete käest, kes seda pooldasid või pooldavad.
Teile räägitakse kindlasti ilusaid sõnu sellest, et kõrgema võimu kandja rahva esindaja peab kontrolli teostama. See on lapsik jutt. Ei saa välistada, et väga olulistes ettevõtetes, Eesti Energias näiteks, on ka riigikogu esindaja. Aga senine praktika, mida on riigikontroll korduvalt kritiseerinud, on näidanud, et ega see nii-öelda rahvakontroll seal tugevam ole, pigem vastupidi.
Kui tõenäoline on, et lähete tulevikus poliitikasse?
Valin ainult selliseid ameteid, kus saan käituda oma põhimõtete kohaselt ja kus ma saan teha seda, mis on õige, mitte kasulik.
Te olete Haapsalus kohtunikuna töötanud ja Läänemaaga seotud. Ehk tulete Läänemaale tagasi?
Haapsalu on armas linn, kus ma oma töömehekarjääri alustasin. Siin möödusid mu elu parimad aastad. Ega ma tagasitulekut välistada saa. Aga sellest, mis minust edasi saab, on mõtet rääkida paari kuu pärast.
Viimasel ajal on ajakirjanikke puudutanud andmekaitseseadus ja kõik segadused selle ümber. Kust läheb piir isikuandmete kaitsmise ja avaliku huvi vahel?
Seda piiri on abstraktselt võimatu tõmmata. Seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. On arusaadav, et kui ma annan praegu toimetuses intervjuu, siis Tarmula pildistab, aga olukord on hoopis teine, kui ma õhtul vabal ajal linnas lõõgastun.
Põhireegel on, et ühtegi huvi ei tohi teisele eelistada. On avalikkuse huvi ja on erahuvi, õigus privaatsusele. Kust piir tõmmata, sõltub paljuski isikust ja sellest, kas avalikkusel on huvi teada, mida ma õhtul tegin.
Aga ma olen nõus, et kuu ajaga on seadus tekitanud palju arusaamatusi. See ei pruugi olla kõige parem, on see siis ebaselge, vastuoluline või arusaamatu. Nii et ma ei välista, et selle seaduse täiendamise juurde kunagi tagasi tullakse.
Teine kavas olev seadusemuudatus on politseile lisaõiguste andmine. Mind huvitab just see osa, mis piirab kodanikuvabadust, avalike koosolekutega seotu. Kas see ei lähe põhiseaduse ja kodanikuõigustega vastuollu?
Ma ei ole konkreetset eelnõu veel läbi töötanud. Kui eelnõu valmib, siis enne kui see läheb valitsusse, tutvub õiguskantsler sellega ja annab hinnangu. Seda hinnangut ei ole veel antud.
Aga ka selle eelnõu puhul on põhiküsimus, kuidas tagada kaks vastandlikku huvi - avalik kord ja isikute õigus vabalt koguneda, väljendada oma meelsust, oma rõõmu või rahulolematust.
Aprillisündmused näitasid, et meie õiguslik raamistik ei olnud selliseks sündmuseks küllalt valmis. Erakordseteks juhtumiteks peab olema valmis. Mida teha siis, kui 700 inimest tuleb korraga kinni pidada? Siis ei saa võib-olla igaühele käeraudu panna või ei saa neid mahutada arestimajja. Teisisõnu, erandjuhtumiteks peavad olema ka erandlikud reeglid. Sellepärast ma printsiibis toetan seda eelnõu, aga möönan, et üks või teine küsimus võib seal olla natuke üle reguleeritud.
Mida arvate Indrek Tederist? Kas advokaadibüroost on lihtne õiguskantsleriks tulla?
Seadus ütleb, et õiguskantsler peab olema akadeemilise kõrgharidusega jurist ja tunnustatud. Seadus ei tee vahet, kas kandidaat tuleb kohtunike, advokaatide, prokuröride või notarite seast. Ma arvan, et igaüks, kes sellele ametikohale kandideerib, on piisavalt tugev ja tark, et vältida huvide konflikte. Muide, kui mina kandideerisin, siis heideti mulle ette, et kuna olen endine kohtunik, ju ma siis hakkan kohtunike huve esindama.
Kui mõtlete oma ametiajale, siis mis on jäänud kõige rohkem kripeldama või mis tegemata jäi?
Poliitilist kultuuri on vähe, hoolivust on vähe. Pean hoolivuse all silmas, et meile läheks korda, mis juhtub naabriga, sõpradega. Riigi ja kodaniku vahel on usaldust vähe.
Tihti arvavad riigikogu, valitsus või ametnikud, et kodanik on teadmatu, et teda tuleks juhendada, õpetada, tema tegevust tuleks rohkem reglementeerida.
Tegelikult on see ju usalduse küsimus. Mida vähem riik piirab, keelab ja karistab, seda rohkem tekib usaldust.
Sotsiaalsete probleemide lahendamisel loodetakse, et piisab seaduse vastuvõtmisest. Alkoholism on probleem. Aga kui ainsaks lahenduseks peetakse müügi keelamist mingist kellaajast või reklaami keelamist, siis see ju probleemi ei lahenda, vaid on tagajärgedega võitlemine. Kampaania korras probleemide lahendamist olen ma seitsme aasta jooksul korduvalt näinud valimiste eel. Sellepärast on piinlik.
Üks märksõna, mis teie ja ja erakondadega seoses kindlasti meelde tuleb, on erakondade rahastamise kontroll. Mis seisus see on?
Riigikohtus on praegu õiguskantsleri taotlus. Riigikohus peaks tegema lähinädalail otsuse, kas õigus on õiguskantsleril, kes ütleb, et erakondade rahaasjade üle puudub kontroll, või on õigus erakondadel, kes ütlevad, et kõik on kõige paremas korras.
Aga ükskõik mida riigikohus ei ütle, probleem ju tegelikult jääb. Neid ,,talente" leidub väga paljudes erakondades, kes leiutavad võimalusi, kuidas erakonna kassat musta rahaga täita. Mida suuremad erakonnad, seda suuremad valimisreklaami kulud, seda suurem vajadus raha järele. Seda suurem ka kiusatus käsutada ära nõrku kontrollimehhanisme.
Tuletage meelde näiteid, kui vähekindlustatud munitsipaalametnikud on oma viimased sajad tuhanded kroonid viinud parteikassasse või kui üks särava naeratusega noorpoliitik 17 000 krooni eest - 17 000 on see, mida ta deklareeris - tegi Eesti ühe suurema valimiskampaania, mis läks eksperdihinnangute kohaselt maksma 200 000 krooni.
Probleemid tuleb lahendada. Võib-olla ei ole seadus selleks kõige parem, vaid tuleb jälle rakendada arusaamist, mis on ilus, mis mitte.