(+372) 693 8404
[email protected]
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
4. septembrist 2016 kuni 28. oktoobrini 2018 oli Kuku raadio eetris saade „Õigus ja õiglus“, kus õiguskantsler Ülle Madise uuris Eesti elu Põhiseaduse valgel. Heade saatekülalistega arutati, miks asjad on nii, nagu nad on, ja kui Põhiseadus nõuab paremat, siis kuidas saaks paremini. Saade on järelkuulatav Kuku raadio taskuringhäälingus.
„Valitsus ei otsusta jõuliselt ega ruttu“, pahandavad ühed. „Miks kiirustatakse?“ küsivad teised. Muidugi oleks hea, kui ühtaegu saaks otsustada kiiresti ja õigesti, ajakirjandus oleks jätkuvalt vaba ning rahvas osadustundes ja rahul. On see võimalik, arutavad õiguskantsler Ülle Madise ja semiootik, professor Mihhail Lotman.
Selgelt oskab rääkida see, kes asjast ise aru saab ning öelda julgeb. Teadus, tehnika ja õigus – kõik keerukuse meistriklass. Ometi kehtib neilgi aladel põhimõte: kui kuulaja aru ei saa, on viga ütlejas, mitte kuulajas. Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on selle aasta selge sõnumi auhinna võitjad: Geenius.ee vastutav väljaandja Henrik Roonemaa ja Vikerraadio teadusuudise autor Priit Ennet.
Kas „katuserahad“ saab ümber vaadata või on Riigikogu nüüd õigustest päris ilma? Põhiseaduse järgi peavad kõik riigi tulud ja kulud olema seaduses, seega Riigikogus arutatavad ja muudetavad. Kas ikka on? Tuleva aasta riigieelarve üle arutavad Janar Holm, Lasse Lehis ja Ülle Madise.
Kas kohus peab otsima tõde ja õiglust? Kas kohtunik on kõvera paragrahvi vang? Kuidas teha nii, et kohtuotsus annaks osalistele meelerahu? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Villu Kõve.
Eesti on Euroopa Liidu ja NATO piiririik. Salakaubavedu, inimkaubandus, ebaseaduslik sisseränne ja riigikaitse: õhu-, vee- ja maismaapiir peab pidama. Kuidas kaasajal piiri valvatakse, küsib õiguskantsler Ülle Madise Politsei- ja Piirivalveameti piirihalduse büroo nõunikult Aimar Kössilt.
Mis on rahapesu? Kuidas seda ära tunda? Miks suure ja võõra ebaseadusliku raha varjamise ning legaliseerimise „teenus“ meile üldse korda peaks minema? Rahapesu olemusest, äratundmisest ja ärahoidmisest räägivad Soraineni majanduskuritegude vastu võitlemise üksuse juht vandeadvokaat Norman Aas ja ERR-i uudistejuht Anvar Samost. Saadet juhib Janek Luts.
Riigikogu tugevdamise loosungi all küpseb üha uusi Riigikogu nõrgestamise plaane. Kuivõrd rahvaesindus meeldib rahvale kõikjal vähem kui rahvas iseendale, on pinnas soodne. Kas Riigikogu saaks populaarsem ja tugevam olla, küsib õiguskantsler Ülle Madise Riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt ja põhiseaduskomisjoni liikmelt Mart Nutilt.
Heaks inimeseks kasvamine pole enamasti sirge kiirtee. Vaja on vanemlikku juhatust, pikka meelt ja andestust; vahel ka professionaalset abi. Äratundmisest, toetamisest ja ravist räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru.
Võistlevas kriminaalprotsessis peaksid kohtualune ja prokurör olema võrdsed. Kas on? Mis on ses võistluses kohtuniku roll? Miks on nii palju kokkuleppe- ja lühimenetlusi? Kuriteost ja õiglasest karistusest kohtuniku pilgu läbi räägivad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos ja Harju Maakohtu kohtunik Velmar Brett.
Lehman Brothersi pankrotist möödub septembris 10 aastat. Inimesed üle ilma kaotasid kodusid, töökohti ja lootust. Mis täpselt juhtus? Finantskriisi olemusest, vältimisest ja mõjust räägivad õiguskantsler Ülle Madise, SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.
Kas edukat ettevõtet saab juhtida demokraatlikult? Aga demokraatlikku riiki edukalt? Mille taha jääb avara tulevikuvaatega laitmatu riigijuhtimine? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslane on ettevõtja, endine Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm.
Naiste ja nõrgemate õigustest räägitakse palju ja õige muidugi: tulebki olla lahke ja kena. Ent ka „tavalisel valgel mehel“ on õigused ja kohustused ning vahel mure. Poiste ja meeste elust, tunnetest ja õigustest kaasaja maailmas räägivad professor Kristjan Port, näitleja Peeter Oja ja õiguskantsler Ülle Madise.
Selle aasta on seitsme kuuga on liikluses hukka saanud poolsada inimest, mis on juba rohkem, kui 2017 aastal kokku. Ehmunult otsitakse põhjusi ja kiireid lahendusi olukorra muutmiseks. Kas liikluskultuuri ja traagiliste õnnetuste arvu saab vähendada hoogtööna kampaaniate korraldamisega, seaduste muutmise ja karistuste karmistamisega? Arutelevad Põhja prefektuur prefekt Kristian Jaani, Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe ja saatejuht Janek Luts.
Ajakirjanduse ja meedia tervislik seisund on avalikkuses teemaks tõstetud seoses andmekaitse ja autorikatse direktiiviga. Kindlasti põnevad aga keerulised dokumendid, kuid küsigem teisiti, kas olemasolev seadusruum takistab täna ajakirjanduse ja meedia tegevust sisuliselt? Ajakirjanduse ja meedia oleviku ja tuleviku üle arutlevad väljaannete Geenius.ee vastutav väljaandja Henrik Roonemaa, Edasi.org eestvedaja Janeck Uibo ja saatejuht Janek Luts.
Kohtuotsus ei saa kõikidele meeldida, olgu tegu lapse hooldusõiguse jagamise, maksuvaidluse või kurjategija karistamise asjaga. Võõras otsus näib ikka leebe ja enda oma karm. Vaatamata eksamile, kolmeaastasele katseajale, rangele igapäevatöö kontrollile ja rõhuvas enamuses õigetele otsustele püütakse kõikjal kohtu autoriteeti murendada. Mida saaks kohus paremini teha, küsib õiguskantsler Ülle Madise Tallinna Ringkonnakohtu esimehelt Villem Lapimaalt ja Kohtunike Ühingu esimehelt Indrek Parrestilt.
21. sajandi töö on uutmoodi. Paljud teenivad raha mitme tööga ja omaks on võetud jagamismajandus. Tööõigus on aga suuresti samaks jäänud, maksud ja sotsiaalne turvavõrk niisamuti. Mida teha, et tuleviku tööelu oleks mõistlikult ja õiglaselt korraldatud? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ja Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Angelika Sarapuu.
Inimestele meeldib end mõistlikuks pidada. Ometi kipub pikem hea aeg lõppema inimeste endi esile kutsutud krahhiga. Miks loobutakse headusest, loogikast, ratsionaalsest soovist kasvatada kõikide heaolu? Miks on isiklik vabadus paljudele raske kanda? Miks peibutab kirglik grupikurjus? Ühiskonna enesehävituslikust tungist räägivad David Vseviov, Hent Kalmo ja Ülle Madise.
Kui Riigikogus saavad kokku Eesti rahva seas enam levinud vastandlikud vaated ja huvid, ei saa ka valitsus olla ühte nägu. Peaminister on esimene võrdsete seas. Nii võtab kokkuleppimine aega. Ja teadagi: meelepärane otsus näib ikka tulevat liiga aeglaselt ja huvide vastane kiirustades. Kas minister peab juhitavat eluala tundma või on kõigest külaline ametnike majas? Valitsuse põhiseaduslikku rolli arutavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed Jüri Adams ja Mart Nutt ning õiguskantsler Ülle Madise.
Kuidas hinnata ja mõõta alkoholipoliitika edukust või läbikukkumist? Kas seadustega saab muuta inimeste käitumisharjumusi ja maksude tõstmisega ostukäitumist? Viimaste aastakümnete Eesti alkoholipoliitikale vaatavad tagasi Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, sotsioloog Riina Raudne ja saatejuht Janek Luts.
Parlamentaarne riigivalitsemine tähendab tavaliselt pikka arutamist ja presidentaalne kiiret otsust. Kumba õigupoolest tahame, kui ei tea, kas oleme otsuse poolt või vastu – olgu see uus tehas, mets või aktsiis? Riigikogu ja valitsuse võimu tasakaalustamise vaidlusi Põhiseaduse Assamblees meenutavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams, Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkonna esimees Liia Hänni ja õiguskantsler Ülle Madise.
Rahvaalgatusel ja rahvahääletusel on eri vorme: „auru väljalaskmisest“ siduvate otsusteni. Eestis on rahvahääletus kohustuslik ja küllap seepärast harv. Rahvaalgatus meil aga otseteed rahvahääletuseni ei vii. Otsedemokraatia põhivormide erisusi ja kogemust Eestis ja mujal arutavad Riigikogu Kantselei asedirektor Aaro Mõttus ja õiguskantsler Ülle Madise.
Äsja möödus 50 aastat 1968. aasta suurtest sündmustest. Atentaatide, tehnoloogiliste uuenduste ja relvastumise taustal avaldati meelt tarbimisühiskonna, ärakasutamise, sõdade, bürokraatia, vaimse ahistatuse ja kivistunud struktuuride vastu. Kuidas see juhtub, et korraga saab paljudel villand? Revolutsioonide olemust ja mõistlikkuse võimalikkust arutavad mõttekoja PRAXIS juhataja Tarmo Jüristo ja õiguskantsler Ülle Madise.
Mõnikord astutakse keelust üle ka siis, kui ähvardab karm karistus. Teinekord pole aga ähvardust tarviski: inimesed peavad reeglitest ikkagi kinni. Miks see nii on? Kus on käsu ja keelu mõistlikud piirid? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on sotsioloog Anna Markina Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast ja ajakirjanik Mikk Salu Eesti Ekspressist.
Kas inimesel on õigus sellele, mis tal on või mille ta teenib, või tuleb kuskilt kohustus oma heaolu kehvematega jagada? Riiklikult sunnitud abi ja kaastunne? Revolutsioonihirm? Kas keegi üldse õpiks, töötaks ja pingutaks, kui võrdsus oleks täielik? Kui aga lootust ega sihti üldse pole, kõik on juba jagatud, kaob ka ühistunne, kas pole? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Kalev Kukk ja Vootel Hansen.
Kellega nõustuda läheneva Euroopa päeva eelõhtul, kas nendega, kes väidavad, et eurooplased muutuvad pigem üha natsionalistlikumaks, pooldavad pigem omaette olemist ega panusta piisavalt koostööle. Või nõustada nendega, kes leiavad, et Euroopa Liit on muutunud läbi rände- ja majanduskriisi tugevamaks. Euroopas toimuva temperatuuri mõõdavad välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler Matti Maasikas, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja saatejuht Janek Luts
„Kõigepealt kujundame meie oma linnu ja siis hakkavad linnad kujundama meid,“ kõlab Taani urbanisti Jan Gehli kuulus tsitaat. Uuringud kinnitavad, et nii on. Roheluse asemel asfalt; hea ruumi asemel läbimõtlematud tänavad ja majad teevad elu kehvemaks. Mõistliku, eri huve arvestava linnaplaneerimise võimalikkust arutavad õiguskantsler Ülle Madise ja arhitekt Veronika Valk.
Andmekaitse näib tüütu bürokraatiana vaid seni kuni tuntav kahju on tekkinud. Era- ja pereelu puutumatust tuleb kaitsta meil kõigil: igaühel endal, ettevõtjatel ja riigil. Tervise-, karistuse-, võla- ja muude andmete kaitsest ning kaasaja teadusest, ärist ja kuritegevusest räägivad Andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep ja õiguskantsler Ülle Madise.
Tuleva aasta eelarve tegemine on alanud. Kuidas riigieelarvet kokku pannakse? Mis on riigi eelarvestrateegia? Soove ja vajadusi on ikka rohkem kui raha. Kuivõrd üldse on läbirääkimisruumi? Mis mõju on majandusprognoosil? Riigieelarve kokkupanemist valgustavad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis ja õiguskantsler Ülle Madise.
Võlg on võõra oma, öeldakse. Ometi on võlgnikke ja kohtuotsuste mittetäitjaid. Pangakonto arest ja muud sunnimeetmed näivad võlgnikule karmid ja sellele, kes oma raha tagasi või lahutuse järel lapsega kohtuda tahab, jälle leebed. Kohtutäituri tööst räägivad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees Terje Eipre, kohtutäitur Elin Vilippus ja õiguskantsler Ülle Madise.
Sõltumatu ja asjatundlik kohus on õigusriigi nurgakivi. Ei kohtuniku ilmavaade ega avalik arvamus tohi väärata seaduslikku otsust. Mis saab, kui avalikkusel kõik juba enne kohut selge? Kuidas lohutada kaotajat: kõik kohtuskäijad ju oma õiguses kindlad, ent korraga nad võita ei saa. Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on endine Riigikohtu esimees, vandeadvokaat Märt Rask ja ringkonnakohtunik, Veneetsia komisjoni liige Oliver Kask.
Täna on juba raske hinnata, kuna muutus Eesti metsade teema ühiskonda lõhestavaks küsimuseks. Tõenäoliselt tuleneb metsateema emotsionaalne laetus andmete näilisest üle küllusest, et mitte öelda andmete usaldusväärsuse küsimusest. Kuidas aga vastanduvast olukorrast väljuda arutlevad erametsaomanik Rainer Kuuba, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ja saatejuht Janek Luts.
Sõnadega saab teha palju head – või palju kurja. Ega asjata öelda, et sõna on tegu ja sõnal on jõud. Emakeelepäeva puhul räägivad sõnade väest kirjanik Viivi Luik ja õiguskantsler Ülle Madise.
Rahvale meeldida tahtmine pole paha, aga võimuihast kantud ässitamine on. Vahel lõhutakse ühiskonda väljast- ja vahel seest. Pole harv seegi, et „õige demokraatia“ loosungiga populistid võtavad rahvalt viimse võimu ja ikka oma kätte. Valitsemise muutumist arutavad õiguskantsler Ülle Madise, Rahvusringhäälingu välisuudiste toimetaja Arni Alandi ja NATO küberkaitsekoostöökeskuse direktor Merle Maigre.
Saaremaa valdadest sai haldusreformis üks suur Saaremaa. Kas reformist oli kasu? Mis on muutunud? Eesti suurima valla sünnist ja tänapäeva murest ning rõõmust räägivad Alo Heinsalu ja Ülle Madise.
Kas vabadus on igaühele jõudumööda? Aga võrdsus? Miks tahetakse vahel oma õnne rajada teise endataoliseks vormimisele? Unistustest, usust, mälestustest, võrdsusest ja vabadusest. Omast ja võõrast räägivad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja õiguskantsler Ülle Madise
Kas kool on tõesti teenus, õpetaja teenindaja ja hinded haldusaktid? Kas usalduse ja austuse peab asendama kontroll? Kaasaja koolielust, õpetaja ja õpilase rollist ning vanemate õigustest räägivad Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu, õiguskantsler Ülle Madise ja Helen Kranich Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonnast.
Õigusriik kõlab uhkelt, inimeste võrdsus ja õiglus niisamuti. Ometi tuntakse sageli, et õigus jääb jalule seadmata, võim kipub koonduma ja üle jääb protest. Miks see nii on? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ja Inimõiguste Instituudi juhataja, kooliõpetaja Vootele Hansen.
Kui usaldus on tunne, siis kas seda saab tõsikindlalt mõõta? Mida järeldada vähesest või vastupidi suurest usaldusest, olgu poliitikas, majanduses või ühiskonnas üleüldse ? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja sotsioloog Juhan Kivirähk.
Kas Eesti heaolu kasvatamiseks tuleb riigiinstitutsioone muudkui ümber teha? Äkki oleks targem riigiteenijad hea Eesti nimel tööle panna ja lõpetada tööaja raiskamine? Ametnikud on „kastikeste“ joonistamise, väikeste poliitiliste ambitsioonide rahuldamise ja üha lisanduva bürokraatia all kookus, kõiki Eesti inimesi puudutavad muudatused tehakse aga tihti halvasti ja sisulised tulevikuotsused seisavad hoopis. Visalt ringlevaid riigilammutamise plaane vaevad õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams ja Inimõiguste Instituudi juhataja, kooliõpetaja Vootele Hansen.
Internetis liikuvat infot saavad jälgida needki, kel selleks õigust pole. On seda võimalik takistada? Äkki liigume sinnapoole, et kurjategijad suhtevald internetis salaja ja korralikud inimesed, kel erioskusi pole, on enda teadmata niisama nähtavad kui linnatänaval? Enesekaitsest internetis, süva- ja tumeveebist ning küberkuritegude avastamisest räägivad keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross, infoturbeekspert Anto Veldre ja õiguskantsler Ülle Madise.
Kas vabas ühiskonnas saab miski olla kogu rahvale tähtis, isegi püha? Kas kaasaja Eesti vajab kangelasi ja rahvuslikku müüti? Kultuurist, sümbolitest, vabadusest ja ühtekuuluvusest räägivad Ülle Madise, Anzori Barkalaja ja Kadi-Ell Tähiste.
Meediast rääkides kõlavad enim sõnad nagu konvergents, kontsentreerumine, globaliseerumine, manipulatsioonid, propaganda ja libauudised. Aga kui vaja, siis kes ja kuidas peab meediat ohjama ja kontrollima ilma, et ohustataks ettevõtlus-, sõna- ja ajakirjandusvabadust? Kas vajame täiendavat meediaregulaatorit? Stuudios arutlevad meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus, meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar ja saatejuht Janek Luts.
ündmusterohke aasta paistis välja ka õiguskantsleri ametkonna tööpõllul. Haldusreformile, väljamõeldiste pealetungile, sotsiaalkaitsele, maksureformile, koleerilisele õigusloomele ja põhiseaduslikkuse järelevalvele vaatavad tagasi Ülle Madise, Janek Luts ja Olari Koppel.
Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on kaitsta eesti rahvust, keelt ja kultuuri. Mis on keeleoskus ja kas seda saab õiglaselt mõõta? Kuidas eesti keelt hästi hoida ja arendada, arutavad tunnustatud keeleteadlane Martin Ehala, Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja õiguskantsler Ülle Madise.
Vabas ühiskonnas on lubatud mõelda ja öelda – erinevalt. Mõistlikust kritiseerimisest ja loomingulisest tulevikuosutusest sünnivad uued otsused — Ideaalis. Kui tähtis on tänapäeval arvamusartikkel? Arvamuskultuurist kõnelevad Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik, kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag ja õiguskantsler Ülle Madise.
Kuidas ennustada maksu või toetuse mõju riigieelarvele? Aga inimkäitumisele? Kuidas selgitada muutusi, mis ei meeldi? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Rahandusministeeriumi Maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe.
Eesti kohtus tuleb süü täpselt selgeks teha. Tõendamine võtab aega, emotsionaalne hukkamõist käib ruttu. Nii käib enne kohut tihti avalik süüdi- või -vahel harva- õigeksmõistmine. Kuidas hoida kohtumenetlust autoriteetse, õiglase ja seaduslikuna, kuidas kaitsta inimest ülekohtu ja ühiskonda kurjategijate eest, arutavad Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigi peaprokurör Lavly Perling ja õiguskantsler Ülle Madise.
Esimesed heidetakse, tagumised /- teadagi -/ keskmised koju tulevad, teame rahvatarkust ja "Kalevipoega". Kas võimekus on kohustus? Vastutusest, nahahoidmisest ja pühendumisest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, saate "Plekktrumm" toimetaja Hedi Rosma ja kirjanikust suursaadik Jaak Jõerüüt.
Kas ja kuivõrd tohib teiste inimeste eraelu avaldada? Olgu või omaenda elulooraamatus. Kuriteole peab järgnema karistus, see on õige; ent kui kurja tegu ei olnudki? On vaid edevus, kättemaks või rahahimu? Ega me ometi umbusule ja reetmishirmule rajatud ühiskonna suunas liigu? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on kohtunik Ele Liiv ja kirjastaja Tauno Vahter.
Mitmes riigis on võimule tõusnud karismaatilise liidriga liikumine, mis pole ei vasak-ega parempoolne; teisalt arvatakse, et selgete hoiakuteta suurparteide aeg on läbi ja selgete ilmavaadete aeg on tagasi. Erakonna olemust ja kohta demokraatlikus õigusriigis praegu ja tulevikus arutavad õiguskantsler Ülle Madise ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams.
Millal tohib ründajale vastu astuda? Kuidas pealtnäha ohtlikku inimest peatada? Mille poolest erinevad politseiniku ja igaühe õigused? Kuidas hinnata ohtusid? Kus on hädakaitse piir? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Markus Kärner ja Heili Sepp.
Seadused on täitmiseks. Ka need, mis piiravad valimisreklaami, keelavad häälteostu ja muu ebaausa tegevuse. Möödunud valimistel ilmsiks tulnud õigusrikkumistest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas ja Vabariigi Valimiskomisjoni liige, Õiguskantsleri Kantselei direktor Olari Koppel.
Miks tohib eelhääletamise ajal reklaami teha ja miks ei võiks olla üksainus hääletamispäev? Kuidas võrrelda tulemusi ja kas on vaja muuta süsteemi? Valimisküsimusi vaagivad Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, riigiteadlane Kristjan Vassil ja õiguskantsler Ülle Madise.
Euroopa Liidu muutumises on Eestilgi oma roll, ja mitte üksnes selle poolaasta eesistujana. Kas võib juhtuda, et regioonid ja kohalikud omavalitsused muutuvad kõikjal tähtsamaks? Milline tulevikukujutlus on regioonide Euroopa, mitmekiiruselise Euroopa, senisest tugevama või vastupidi -nõrgema- Euroopa sisuks? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslane on suursaadik Matti Maasikas, Eesti Vabariigi valitsuse eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures.
Kas iga rahvahääletus loeb? Millised on hääletamise ja valimise aususe reeglid? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslane on pikaaegne Veneetsia Komisjoni liige, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask.
Korruptant peab kahjud hüvitama, võimukandjail ei või olla huvide konflikti, kohtuotsuseid tuleb täita. Mõnikord on läinud teisiti. Korruptsiooni olemusest, vormidest ja ohjeldamisest räägivad Ülle Madise, Urvo Klopets ja Norman Aas
Selge Sõnumi auhinna võitis eelmisel aastal Maksu- ja Tolliamet. Isegi maksuvõlga saab nõuda selgete sõnadega ja kenasti. Kuidas kirjutada inimesele nii, et ta jutust aru saab ja end väärika kodanikuna tunneb? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist ja Helen Kranich õiguskantsleri ametkonnast.
Tahaks kinnitust, et ID kaart ja pangakaart ja üldse tehnoloogia on kindel. Matemaatik ütleb: pole võimalik. Küsimus vaid selles, kas vea tõenäosus on kaduvväike või suurem. Kas elu me ümber muutub nii ohtlikuks, et e-asjandusest tuleb hoopis loobuda? Milleks Eestile ID kaart? Kust jookseb halvava hirmu ja arutu uljuse mõistlik piir? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on küberturvalisuse ekspert Jaan Priisalu Tallinna Tehnikaülikoolist ja Epp Maaten õiguskantsleri ametkonnast.
Kes ja miks kardavad valimisliite kohalike omavalitsuste volikogude valimistel? Kui sisuline on erakondade ja valimisliitude vastastikune kemplus usaldusväärsuse ümber, kui kõne all on kohaliku elu korralduslikud küsimused? Valimisliitude ajaloo ja rolli üle Eesti poliitikas arutlevad politoloog Tõnis Leht, ajakirjanik Argo Ideon ja saatejuht Janek Luts.
Kas terroritegusid saab ära hoida? Kui jah, siis kuidas? Politseiriiki me ei taha, hirmul rahvast ka mitte, kus on mõistlik tasakaal? Mida saab teha inimene, kes satub mõrtsuka lähedusse? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ja Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.
Unistused, hirmud ja uskumused mõjutavad inimesi, vahel suisa nii, et minnakse faktide ja loogika vastu. Teadmistest ja loogikast ning otsustamise ja arvamise suhtest üldse ja riigiasja ajamisel eriti räägivad Kaarel Tarand, Sten Andreas Ehrlich ja Ülle Madise.
Vana ja tark. Vana ja kulunud. Väärikas. Moest väljas. Need, kel elus õnne, saavad vanaks. Ometi kiputakse vanemaid inimesi kõrvale jätma, olgu tööst, moest või seltsielust. Vähesed oskavad elukogemuse enda kasuks pöörata, olla muhe ja lahe. Kas ja mida saaks teha, et eemale- ja ilmajäetust ei peaks kartma, et väärikus püsiks viimse sekundini? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on PRAXIS-e juhataja Tarmo Jüristo ja Postimehe kolumnist Ene Pajula ehk Mammi.
Omariikluse mõte on parimad –just Eestile sobivad – otsused. Ometi kõlab tihti laisk seletus: aga teistes riikides on nii! Kas ikka on? Ja kui on, siis kas on hästi? Ja kui ongi hästi, miks arvame, et nõnda oleks meilgi? Võõraste valikute ülevõtmise piiridest räägivad õiguskantsler Ülle Madise ja haldusreformide ekspert Külli Taro.
Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. (Juhan Liiv). Elukeskkond peab paremaks muutuma, tallamata seejuures loodust ja ajalugu. Muutus ja säilitamine on paraku vastuolus, nagu ka omandiõigus, muinsus- ja looduskaitse. Kuidas leida õiglast tasakaalu vana ja uue vahel arutavad õiguskantsler Ülle Madise, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman.
Maailm muutub, inimene ka. Kas paremaks? Hea ja targa inimese võimalikkusest räägivad Enn Soosaare eetilise esseistika preemia laureaat, helilooja Jüri Reinvere ja õiguskantsler Ülle Madise.
Paljudes hooldekodudes on seis nukker, näitavad kontrollkäigud. Kulunud ebakohased ruumid, huvitava tegevuseta inimesed, hooldajate nappus ja pisike palk. Kuidas hoida nende väärikust, kes endaga ise hakkama ei saa, arutavad õiguskantsler Ülle Madise, AS Hoolekandeteenused juhataja Maarjo Mändmaa ja Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna nõunik Eva Lillemaa.
Kas eesti keeles saab filosofeerida? Aga luuletada? Kas eestikeelsel ülikoolil ja teadusel on tulevikku? Kas eesti keel konserveerida või tuleb keele muutumisega leppida, ehk seda toetadagi? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
Põhiseadus kaitseb usuvabadust ja ütleb, et riigikirikut ei ole. Religiooni kohast kaasaja maailmas ja Eestis, kirikust ja riigist ning usutalituste piiridest räägivad Ülle Madise, Erik Salumäe ja Merilin Kiviorg.
Vastutust Eesti elu edenemise eest kannab esmajoones Riigikogu, alles siis president, valitsus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll jt. Kas parlamendiliikmel on küllalt õigusi ja tegelikke võimalusi? Riigikogu liikme põhiseaduslikku vastutust arutavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ja õiguskantsler Ülle Madise.
Eesti riigi eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade. Mida Põhiseadus täpselt nõuab? Mis on eesti kultuur? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
Kas ja miks saame notareid usaldada? Kas notar saab tööd valida? Kas ja kes tema tööd kontrollib? Notari ametist ja vastutusest räägivad õiguskantsler Ülle Madise ja Notarite Koja esimees Tarvo Puri.
Inimeste võimusuhetesse on ikka kuulunud otsustajate mõjutamine. Kas lobby saab olla aus ja avalik? Kas ja millist kasu oleks lobistide registrist? Lobby olemusest ja tegelikust mõjust, aususest ja autusest räägivad Ott Lumi, Siim Kallas ja Ülle Madise.
Mis on poliitiline reklaam? Kas ja kuidas kampaaniakulusid piirata? Kuidas välistada valimisvõitlusest teadmata päritoluga raha? Kandidaatidele võrdsete võimaluste loomisest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu liige Jüri Adams ja õiguskantsleri vanemnõunik Liina Lust.
Need, kel elus õnne, saavad vanaks. Ometi kiputakse vanemaid inimesi kõrvale jätma, olgu tööst, moest või isegi arvamusuuringuist. Kas keegi saab olla liiga vana, arutavad õiguskantsler Ülle Madise, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ja sotsioloog Juhan Kivirähk.
Arutatakse, mis saab sundliidetud valdades valimistest, kui liidetavad vallad-linnad kohtusse lähevad. Sellest ja valimiste praktilisest korraldamisest laiemalt räägivad õiguskantsler Ülle Madise, riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel ja Tallinna linnasekretär Toomas Sepp.
Enne valimisi küsitakse ikka, mille poolest erineb valla- või linnavolikogu valimine Riigikogu valimisest ja peale valimisi võrreldakse tulemusi. Valimisõigusest ning senisest kohalike valimiste praktikast räägivad õiguskantsler Ülle Madise; Vabariigi Valimiskomisjoni liige, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ja riigi valimisteenistuse nõunik Mihkel Pilving.
Miks riigid oma eeliseid kasutada ei mõista ja rahvad teinekord rumalust teevad? Kas rahust ja heaolust võib saada villand, loogika jääda emotsioonidele alla ja terav mõistus vihale ajada? Tarkuse võimalust arutavad Tallinna Tehnikaülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo, riigijuhi taustaga ettevõtja Raivo Vare ja õiguskantsler Ülle Madise.
Noorsootöö pole ainult suvelaagrite korraldamine: hoopis raskem on aidata probleemidega noorel heaks inimeseks kasvada. Kes ja kuidas seda peaks tegema, arutavad Ülle Madise, Jürgen Rakaselg ja Vladimir Svet.
Koolilapsed kurdavad, et kontrolltöid on palju ja koolirõõmu vähe. Õpetajad kaebavad, et nendegi koormus on liialt suur. Paljud vanemad nõuavad kohta kesklinna- või erakooli: ikka parima hariduse nimel! Erivajadusega lastele peab osa sobivaks tavaklassi, osa hoopis eraldi kooli. Õiguskantsler Ülle Madise, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ja Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna nõunik Aigi Kivioja võtavad mõned neist muredest luubi alla.
Hüvesid ja eeliseid on kõrgetel ametikandjatel olnud läbi aja ja kõigis riikides. Vabades ühiskondades käib sinnajuurde korralik pahandus. Kas ametihüved on kantud ahnusest või on neil mõnikord ka mõistlik ja õiglane mõte arutavad Riigikogu liige Jüri Adams, kooliõpetaja Vootele Hansen ja õiguskantsler Ülle Madise.
Millal on inimene vana? Kuidas kindlustada end töise sissetuleku kadumise vastu? Kas on olemas töökindlat pensioniskeemi, mis tagab inimväärse elu? Pensionikindlustusest praegu ja tulevikus ning tuleviku eaka-ea kindlustamise ideekorjest ehk uue eakuse rahvakogust räägivad Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse ja õiguskantsler Ülle Madise.
Arst teeb üldjuhul parima, et haiget aidata. Ometi läheb vahel halvasti. Millised on arsti kohustused? Kuivõrd on arstil praktikas võimalik anda ravimisel oma parim? Arsti vastutusest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, arst ja tervishoiukvaliteedi ekspert Teele Orgse ning vandeadvokaat Ants Nõmper.
Kohus peab otsustama, kes võidab ja kes kaotab; kes on süüdi ja kuidas karistada. Mõlemad vaidlejad korraga võita ei saa; seaduslike tõenditeta süüdi mõista ei tohi. Kuidas saavutada õiglasi otsuseid? Kuidas säilitada avalikkuse usaldus? Kelle ees ja mille eest vastutab kohtunik, arutavad õiguskantsler Ülle Madise, endine Riigikohtu esimees Märt Rask ja Tallinna Ringkonnakohtu liige Ele Liiv.
Kuidas tõeline kunst ja kunstnik ära tunda? Mis on Eesti kunst? Kuidas toetada head kirjandust, filmi, teatrit ja üldse loomingut? Meelelahutusest, raputusest, kunstnikust ja veidi ka rahast räägivad õiguskantsler Ülle Madise, kultuurilehe „Sirp“ peatoimetaja Ott Karulin ning kirjanik ja filmitegija Kadri Kõusaar.
Iga kodaniku kohus on kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kuidas aru saada, et põhiseaduslik kord on ohus ja mida sel juhul peale hakata, arutavad õiguskantsler Ülle Madise, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk.
Kas eriline tähelepanu laste ja noorte õigustele kasvatab eluvõõraid “lumehelbekesi”? Kas pakume igale lapsele parima ettevalmistuse täisealise eluks? Laste õigustest ning kohustustest räägivad õiguskantsler Ülle Madise ja õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunik Kristi Paron.
Rikkuse ümberjagamine on poliitilise arutelu tuline teema. Keda ja mida maksustada? Miks ja kui kõrgelt? Rahva ühiste kulude katmise tulevikku arutavad Guido Viik ja Ülle Madise.
Riik ei tohi olla sõnamurdlik. Keelde, käske ega koormisi ei või kehtestada üleöö. Teisalt: arusaam õiglusest on erinev, poliitikat peab saama muuta. Kuidas siis? - Õiguskindluse põhimõtte piire arutavad õiguskantsler Ülle Madise, ringkonnakohtunik Oliver Kask ja õiguskantsleri ametkonna ettevõtluskeskkonna osakonna nõunik Sten-Andreas Ehrlich.
Kõik oleme õppinud tähtsaid – häid ja halbu – tegelasi: sõdade vallapäästjaid ja rahusobitajaid, diktaatoreid ja heategijaid. Äkki omistame ühele inimesele maailmamuutmise võimu ilmaaegu? Kui suur on üksikisiku roll ajaloos arutavad Riigikogu liige Mart Nutt, ajakirjanik Mart Soidro ja õiguskantsler Ülle Madise
Kuidas teha nii, et peale õpinguid või tööd välismaal tahetaks koju tagasi tulla? Tagasituleku kogemust, riiklikku tuge ning bürokraatlikke tõkkeid uurivad Eesti 2.0 tegevjuht Ede Schank-Tamkivi, Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja Kärt Muller ja õiguskantsler Ülle Madise.
Kas erakondi saab rahastada ka nii, et pahandusi ei teki? Mis on kaasajal erakonna roll? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Erakondade Rahastamise Järelevalve kontrolli komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Kristen Kanarik.
Paar aastakümmet on kõneldud halduse või riigi reformist või koguni mõlemast. Millest siis täpselt? Kas kogu riiki on tarvis ja võimalik korraga reformida? Sõnade ja tegude erisusest, struktuuridest ja inimestest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, kooliõpetaja Vootele Hansen ja riigiteadlane Külli Taro.
Kust tuleb maksumaksmise kohustus? Milliseid makse ja mil moel tohib kehtestada? Mis saab, kui maks jääb maksmata? Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulude katteks raha korjamisest räägivad Ülle Madise ja Hent Kalmo.
Ministri tagasiastumine on üks poliitilise vastutuse vorm. Eesti ministrite tagasiastumisi, nende põhjusi ja tagajärgi meenutavad ajakirjanik Tarmo Vahter ja õiguskantsler Ülle Madise.
Kas läbini aus ühiskond on võimalik? Korruptantide püüdmisest ja korruptsiooni olemusest räägivad Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja õiguskantsler Ülle Madise.
Kas sõnavabadus hõlmab õiguse teadlikult valetada – olgu see ülemäärase poliitkorrektsuse või kuritahtliku ässitamise vormis? Kuidas kindlustada tõestatud faktide ja loogiliste järelduste vaba levik ning ilmse vale äratundmine? Heast ja kurjast vabast sõnast räägivad Mart Nutt, Ahto Lobjakas ja Ülle Madise.
Tõejanu ajastu olevat möödas. Tarku otsuseid tuleks ometi teha. Kuidas siis? Kas inimese loodud seadusega saab tõesti loodusseaduste, faktide ja loogika vastu? Tõest ja õigusest, karmidest faktidest ja meelt lahutavast silmamoondest räägivad õiguskantsler Ülle Madise ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Eesti võttis kümne aasta eest kohustuse väärikalt kohelda ka neid, kes vanglas või psühhiaatriahaiglas. Inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keelu rakendamisest teoorias ja praktikas räägivad õiguskantsler Ülle Madise, kriminoloog Jako Salla ja Õiguskantsleri kantselei kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits.
Kui Riigikogu avaldab peaministrile umbusaldust, astub valitsus tagasi. Kes ja mida otsustab? Mis saab riigieelarvest? Valitsuse vahetamise riigiõiguslikust korraldusest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot ja Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg.
Šveitsi tuuakse rahvalähedase valitsemise eeskujuks. Kas kujutlus kõigi ühiskonna asjade vahetult ja otse otsustamisest vastab tõele? Šveitsi valitsemiskorraldusest ja eriti otsedemokraatiast räägivad poliitika- ja ühiskonnateaduste doktor Kristjan Vassil Tartu Ülikoolist ja õiguskantsler Ülle Madise.
Linnad ja vallad peavad toetama neid kes ilma toeta hakkama ei saa. Kuidas ja millise raha eest? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt ja Tallinna linnasekretär Toomas Sepp.
Kas kaasajal peaks rahvale andma rohkem vahetu otsustamise õigust? Kas rahvahääletusel vastatakse küsimusele või antakse hinnang valitsusele? Kuidas erakondade võimu tasakaalustada? Otsedemokraatiast Eestis ja mujal Euroopas räägivad õiguskantsler Ülle Madise ja Riigikogu liige Jüri Adams.
Kas inimesest, kes kuriteos kunagi süüdi mõistetud, võib veel kunagi asja saada? Kas ja kuidas võiks ta edasi elada? Eesti riigi kurjusest ja laiskusest; loogilisusest ja inimlikkusest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Tartu Ülikooli professor Jüri Saar ja õiguskantsleri ametkonna õiguskorra kaitse osakonna juhataja Heili Sepp.
Kas kaitsja tahab süüdlast süütuks ja prokurör igaüht süüdi võidelda? Kuivõrd püüeldakse tõe poole, kui hästi töötavad kontrollihoovad? Kriminaalmenetlusest Eestis räägivad õiguskantsler Ülle Madise, riigi peaprokurör Lavly Perling ja Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi.
Miks kehtestati Eestis eripensionid ja miks neid nõnda raske kaotada on? Juba kaotatud ja kaotamisel olevatest eripensionidest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ja endine minister ning Riigikogu liige, praegu kooliõpetaja Vootele Hansen.
Mida tähendab “salajane”? Kas hääletusest võtab osa ka see, kes sedelit ei täida? Kes on parlamentaarne president ja kuidas teda valida? Kas ja mida peaksime muutma? Laupäevaste sündmuste tuules arutavad presidendivalimist õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ja Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Alo Heinsalu.
Kes ja kuidas otsustab milline mets ja kui range kaitse alla võtta? Mis saab kui omanik enam oma metsa kasutada ei saagi? Kaitsealade, maadevahetuse, omanike õiguste ja kohustuste ning avaliku huvi sasipundart harutavad õiguskantsler Ülle Madise, Matis Mägi Riigikontrollist ja Evelin Lopman õiguskantsleri ametkonnast.
Miks on nii, et kaitseväge ja päästjaid usaldatakse tugevasti, riigikogu ja valitsust hoopis vähem? Kas lakkamatu ideede ja inimeste võistlus väsitab? Kas oodatakse kõva kätt, hea kui valgustet monarhi? Õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Jüri Raidla ja poliitika-uurija Ott Lumi võtavad luubi alla riigijuhtimise tasakaaluvalemi.
Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest ja seadus kehtib kõikidele. Kas ikka kehtib? Kas ebaõiglane või lihtsalt rumal norm on põhiseadusvastane? Kas reforme saab teha õiglaselt? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.