Nüüdses olukorras, kus juba suur osa Eesti inimeste suhtlusest toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi kasutades ning teavet esitatakse, hoitakse ja edastatakse sageli elektrooniliselt, on eriti oluline, et inimesi ei koormataks asjatult ning elektrooniline asjaajamine oleks lihtne. Avalike teenuste hulka kuuluvad näiteks ehituslubade menetlemine, toetuste taotlemine, maksude deklareerimine, ettekirjutuste täitmine.
E-harta esimese versiooni koostas Riigikontroll aastal 2008 auditi „Avaliku teenuse kvaliteet infoühiskonnas“ järelmina. Harta loomiseks saadi inspiratsiooni Hollandi e-kodaniku hartast. Teksti aitas koostada mõttekoda, kuhu kuulusid e-teenuste arendajad, poliitikud, kodanikuühiskonna esindajad.
Et Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei soovivad e-riigi hartas kirjeldatud kriteeriume ka edaspidi kasutada avaliku teenuse kvaliteedi hindamisel ning asutustele soovituste andmisel, leppisid riigikontrolör ja õiguskantsler kokku e-harta uuendamises, mis 2018. aasta algul lõpule jõudis.
Uue teksti koostasid Riigikontrolli ja õiguskantsleri ametkonna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna arendamise osakonna spetsialistid. Teksti täpsustamisse andsid panuse mitmed riigiasutused, nt E-riigi Akadeemia.
