Niivõrd lühike jõustumistähtaeg on ilmselgelt vastuolus seaduste ja põhiseadusega. Nimelt sätestab haldusmenetluse seadus kindla korra, mille järgi kõnesolev halduslepingu lisa jõustuma peab. Kõigepealt tuleb see avaldada Riigi Teatajas. Seejärel võib halduslepingu lisa jõustuda mitte varem, kui kolmandal avaldamisjärgsel päeval. Nimetatud seadusesätetele juhtis tähelepanu ka Riigikohus oma 08. juuni otsuses, millega tunnistati kehtetuks Narva linna piirületuse eelregistreerimise kord. Muu hulgas kritiseeris Riigikohus seda, et 2005. aastal sõlmitud haldusleping, mille lisa täna allkirjastati, ei ole kehtivas korras avaldatud.

 

On äärmiselt kahetsusväärne, et ülikiire õigustloovate aktide jõustumine muutunud Eestis juba tavapäraseks praktikaks. Seda on tauninud nii õiguskantsler, Riigikohtu esimees kui ka Vabariigi president. Seaduste, määruste ja käesoleval juhul halduslepingu kohene jõustumine pärast akti vastuvõtmist tekitab õigusselgusetust.

 

Seetõttu ei ole mul ka võimalik anda sisulist hinnangut täna sõlmitud halduslepingu lisale. Teatan aga, et alustan menetlust homme kehtima hakkavate tasude põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Mul on kahtlused, kas siseministri ja Narva linna kokkuleppe tasude võtmiseks piiriületajatelt on kooskõlas riigipiiri seadusega. Riigikogus 10. juunil vastuvõetud riigipiiri seaduse muudatused annavad küll põhimõtteliselt volituse sõidukite piiripunkti sisenemise eest tasu võtta. Tasude võtmine on aga lubatav üksnes siis, kui piiriületajatele osutatakse seaduses selgelt määratletud teenuseid. Näiteks peab piiriületaja sõiduki suunama spetsiaalsele ootealale, kus saab piiriületust ohutult ja mugavalt oodata. Ometi puuduvad minule teadaolevalt Narvas praegusel hetkel võimalused nõutud teenuste osutamiseks vähemalt sõiduautode osas.