Täpsem otsing

Piira ajaliselt
–
Sisutüüp
Märksõnad
Menetluse liik ja väljund
Valitsemisala
Leitud vasteid: 81 - 100 / 175
Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel on valmis saanud raamat „Inimõigused“, mis on esimene põhjalik eestikeelne inimõiguste valdkonda käsitlev kogumik.
Õiguskantsleri vestles ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja, Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratoviga. Vestlus toimus 11. veebruaril 2022 Swissoteli Konverentsikeskuses ning selle korraldas Eesti Inimõiguste Instituut.

Reedel, 10.detsembril oli inimõiguste päev. Inimõiguste instituudi korraldatud vestlusringis "Üksikisik vs ühiskonna huvid: kumb on tähtsam?" osales ka õiguskantsler Ülle Madise.

ÜRO akrediteeris õiguskantsleri kõrgeima staatusega (A) riikliku inimõiguste asutusena. Sellest teavitas õiguskantsleri ametkonda ülemaailmse inimõiguste asutuste akrediteerimise alakomitee.
Sõnad äärmuslus ja radikaalsus on tänapäeva poliitilises debatis väga levinud. Seejuures märgivad mõlemad sõnad tegelikult hoiakut kellegi või millegi suhtes. Esimene viitab serval või äärel olemisele. Teine tuleb aga ladinakeelsest sõnast radix, juur. Niisiis tähistab see hoiakut, mis püüdleb algpõhjuse, juureni, tungimist. Selliselt on tegu vastandlike mõistetega. Ometi kiputakse neid samastama.

Täna tutvustas õiguskantsler Ülle Madise Riigikogu istungil Õiguskantsleri Kantselei tegevust ajavahemikus 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2020 ning vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Muu hulgas sisaldab tänavune aastaülevaade eriolukorrale pühendatud peatükki.

Õiguskantsler Ülle Madise ja välissuhete juht Kertti Pilvik osalesid 12. mail Euroopa Ombudsmanide Võrgustiku veebikohtumisel. Tavapäraselt jagati kogemusi inimeste murede lahendamisel. Kõikides riikides on inimeste eraelu puutumatus suure surve all: soov kontrollida viirust jälgimistehnoloogiate abil on mõistetav, nagu seegi, et tahetakse võimalikult täpselt teada nakatunute andmeid.

Õigusriik kaitseb inimväärikust ning igaühe vabadust ja vastutust. Õigusriigis kehtivad seadused kõikidele ühtmoodi, sest kellegi käes pole liialt palju võimu. Ka parlament peab alluma põhiseadusele, valitsus omakorda parlamendile, seadusele ja põhiseadusele; kohus peab olema ja ka näima sõltumatu, mis tähendab: täitma sõltumatult seadust ja põhiseadust. Ühegi võimuharu ega ametikandja tegevus ei tohi olla seaduse ega kontrolli alt väljas ja mitte kellelgi ei tohi olla voli teha kiiresti, kitsas ringis ja teiste võimuharude ning rahva kontrollita ühiskonda mõjutavaid otsuseid.
Arusaama väärikast vananemisest ei saa kokku võtta ühe lausega. See võib tähendada võimalust käia kõrge eani tööl, olla kogukonnas aktiivne, pühenduda lapselaste kasvatamisele, et maksta oma memme vaev. Oluline on tervis, elurõõm, majanduslik kindlustunne. Kindlustunne ka elulõpuks, õigus väärikalt määrata, mis saab ränga terviseseisundi korral.
Arusaama väärikast vananemisest ei saa kokku võtta ühe lausega. See võib tähendada võimalust käia kõrge eani tööl, olla kogukonnas aktiivne, pühenduda lapselaste kasvatamisele, et maksta oma memme vaev. Oluline on tervis, elurõõm, majanduslik kindlustunne. Kindlustunne ka elulõpuks, õigus väärikalt määrata, mis saab ränga terviseseisundi korral.
8. oktoobril toimub Tallinnas Vabamus eakate heaolu käsitlev konverents „Väärika vananemise võimalikkusest. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? (G. Suits)“.
Õiguskantsler Ülle Madise andis Riigikogu istungil ülevaate oma tegevusest ajavahemikul 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019. Lõppenud aruandeperioodil saadeti õiguskantsleri ametkonnale ühtekokku 3782 avaldust.
Viru vanglasse kontrollkäigu teinud õiguskantsler märkis, et vangla peamine probleem on kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult tegelevate ametnike puudus.

Täna toimub Tallinnas Kultuurikatlas õiguskantsleri inimõiguste nõukoja avaistung. Nõukotta valiti avalikul konkursil 50 inimest erinevatelt elualadelt üle Eesti.

Õiguskantsler Ülle Madise kutsub kokku nõukoja, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit inimõiguste kaitse ja edendamise teemal.
Õiguskantsler kutsub kokku nõukoja, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit inimõiguste kaitse ja edendamise teemal ning inimõiguste olukorra jälgimisel lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse standarditest.
Artiklis on vaadeldud viimaste aastate Euroopa riikide põhiseaduste muutmise ja selle ümber käiva debati suundumusi. Autori arvates võib mõnes neis küsimuses vajada rahva aluskokkulepe täiendamist ka Eestis.
Kirjalik ülevaade õiguskantsleri tööst ja tegevusest möödunud ülevaateaastal ehk siis 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini k.a on teieni jõudnud. Sinna on koondatud kõikide õiguskantsleri töölõikude olulisemad tulemused.