Täpsem otsing
Õiguskantsler Indrek Teder asus kontrollima Tallinna Linnavolikogus vastuvõetud linnaosi kaotava määruse seadustele ja põhiseadusele vastavust.
Samuti kujundab Indrek Teder seisukoha soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatuste põhiseaduspärasuse osas, millega Riigikogu keelas Tallinnal linnaosade kaotamise valimiste aastal.
Õiguskantsler Indrek Teder esineb teisipäeval, 23. septembril Riigikogu ees ametiaja esimese aastaettekandega.
Õiguskantsler käsitleb Eesti riigi igikestvust kui ülimat õiguslikku väärtust ja põhiseaduse alusväärtust; peatub Euroopa Liidu õiguse ja Eesti põhiseaduse suhetel; kõneleb sisejulgeoleku, korrakaitse ja õigusemõistmise probleemidest ning riigi ja omavalitsuste kohustustest isikute põhiõiguste tagamisel; õiguskantsleri kui alandava kohtlemise ennetusasutuse tegevusest ning mitmetest teistest teemadest.
Õiguskantsler Indrek Teder kohtub esmaspäeval, 1. septembril kell 11.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaate.
Õiguskantsleri 2007. aasta aruanne kajastab Allar Jõksi juhitud õiguskantsleri institutsiooni viimase täistööaasta tegevust.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, rahandusminister Ivari Padarile ja siseminister Jüri Pihlile ettepaneku kutsuda riigi osalusega äriühingute nõukogudest tagasi kõik riiki esindavad Riigikogu liikmed.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis Riigikogule ettepaneku viia Riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla põhiseadusega.
Allar Jõks on seisukohal, et parlamendiliikme kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana kehtivates õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tuleb käsitleda olemisena riigiametis. Põhiseadus aga keelab Riigikogu liikmel olla samaaegselt teises riigiametis. Seega on Riigikogu liikme kuulumine riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana põhiseadusega keelatud.
Õiguskantsler Allar Jõks esineb 27. septembril Riigikogu ees ametiaja seitsmenda aastaettekandega. Jõks annab hinnangu Eesti kui õigusriigi toimimisele viimasel 2006. ülevaateaastal ning toob välja Riigikogu ees seisvaid olulisi seadusandlikke väljakutseid. Õiguskantsler teeb põgusa tagasivaate koostööle kolme erineva Riigikoguga.
Õiguskantsler Allar Jõks kohtub esmaspäeval, 3. septembril kell 12.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaate. Seekordne ülevaade on Allar Jõksi ametiaja viimane aastaülevaade.
Õiguskantsler Allar Jõks on kujundanud oma lõppseisukoha Politseiameti tegevuse õiguspärasuse osas aprillirahutuste fotode avalikustamisel veebis. Allar Jõks leiab, et Politseiametil oli õiguslik alus isikute fotode avaldamiseks.
Allar Jõksi hinnangul on õiguslik baas kaitseväeluure tegevuseks vastuoluline ja puudulik. Kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded on seaduse tasandil sätestamata ning Kaitsejõudude Peastaabil puuduvad volitused luure- ja vastuluurega tegelemiseks. Igasugune peastaabi jälitustegevus, mis on väljunud riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli raamest, on seadusevastane ning isikute põhiõigusi ja -vabadusi rikkuv. Kaitseväeluure tegevuse ebapiisava seadusregulatsiooni tõttu ei saa rääkida ka tõhusast tsiviilkontrollist kaitseväeluure üle.
Õiguskantsler Allar Jõks peab lubamatuks, et Eestis on kaitseväe korraldus seaduse tasandil reguleerimata. Ebapiisav õigusloome on tekitanud õiguslikku ja praktilist segadust kaitseväe missiooniüksuste juhtimisel, mis kulmineerusid 2006. aasta suvel Afganistani missioonil aset leidnud konfliktidega. Õiguskantsler on seisukohal, et kaitseväe juhataja ületas talle seadusega antud pädevust Afganistani missiooni juhtimisel, kehtestades kõrgemalseisva õigusega vastuolus olevad käsuõiguse liinid.
Õiguskantsler Allar Jõks esineb 28. septembril Riigikogu ees ettekandega oma möödunud aasta tegevusest. Õiguskantsler annab hinnangu Eesti õiguskorrale ning juhib tähelepanu ohtlikele tendentsidele demokraatia arengus.
Õiguskantsler Allar Jõks kohtus teisipäeval, 5. septembril kell 11.00 Riigikogu esimehe Toomas Varekiga ning andis Riigikogule üle õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse ülevaate. Seekordsel õiguskantsleri aastaülevaatel on uus ülesehitus, mille põhieesmärk on ministeeriumide vastutuse selgem väljatoomine ning parema järelevalve vajaduse rõhutamine.
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts nõustus õiguskantsleriga ning kinnitas vastuses Allar Jõksile, et kaitseväeteenistuse staaži hulka loetakse nüüd ka töölepingu alusel töötatud aeg, suurendades selliselt isikute kaitseväeteenistuse staaži.
Õiguskantsler saatis Kaitseväe juhatajale märgukirja palvega korrigeerida seadusest lähtuvalt kaitseväeteenistuse staaži arvestamist. Senises staaži arvestamises on rikutud nende kaitseväelaste õigusi, kelle staaži hulka ei ole arvatud teenistuse aega töölepingu alusel, kui sellele ei järgnenud vahetult teenistusse astumine.
Õiguskantsleri, Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajad arutasid ühisnõupidamisel õiguskantsleri praktikas tõusetunud õigusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleeme. Otsustati kaardistada riigi õigusabi seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning kohtuda lahenduste leidmiseks edaspidi kolmepoolselt kord kvartalis.