Täpsem otsing
Õiguskantsler Allar Jõks kohtub esmaspäeval, 3. septembril kell 12.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaate. Seekordne ülevaade on Allar Jõksi ametiaja viimane aastaülevaade.
Õiguskantsler Allar Jõks on kujundanud oma lõppseisukoha Politseiameti tegevuse õiguspärasuse osas aprillirahutuste fotode avalikustamisel veebis. Allar Jõks leiab, et Politseiametil oli õiguslik alus isikute fotode avaldamiseks.
Allar Jõksi hinnangul on õiguslik baas kaitseväeluure tegevuseks vastuoluline ja puudulik. Kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded on seaduse tasandil sätestamata ning Kaitsejõudude Peastaabil puuduvad volitused luure- ja vastuluurega tegelemiseks. Igasugune peastaabi jälitustegevus, mis on väljunud riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli raamest, on seadusevastane ning isikute põhiõigusi ja -vabadusi rikkuv. Kaitseväeluure tegevuse ebapiisava seadusregulatsiooni tõttu ei saa rääkida ka tõhusast tsiviilkontrollist kaitseväeluure üle.
Õiguskantsler Allar Jõks peab lubamatuks, et Eestis on kaitseväe korraldus seaduse tasandil reguleerimata. Ebapiisav õigusloome on tekitanud õiguslikku ja praktilist segadust kaitseväe missiooniüksuste juhtimisel, mis kulmineerusid 2006. aasta suvel Afganistani missioonil aset leidnud konfliktidega. Õiguskantsler on seisukohal, et kaitseväe juhataja ületas talle seadusega antud pädevust Afganistani missiooni juhtimisel, kehtestades kõrgemalseisva õigusega vastuolus olevad käsuõiguse liinid.
Õiguskantsler Allar Jõks esineb 28. septembril Riigikogu ees ettekandega oma möödunud aasta tegevusest. Õiguskantsler annab hinnangu Eesti õiguskorrale ning juhib tähelepanu ohtlikele tendentsidele demokraatia arengus.
Õiguskantsler Allar Jõks kohtus teisipäeval, 5. septembril kell 11.00 Riigikogu esimehe Toomas Varekiga ning andis Riigikogule üle õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse ülevaate. Seekordsel õiguskantsleri aastaülevaatel on uus ülesehitus, mille põhieesmärk on ministeeriumide vastutuse selgem väljatoomine ning parema järelevalve vajaduse rõhutamine.
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts nõustus õiguskantsleriga ning kinnitas vastuses Allar Jõksile, et kaitseväeteenistuse staaži hulka loetakse nüüd ka töölepingu alusel töötatud aeg, suurendades selliselt isikute kaitseväeteenistuse staaži.
Õiguskantsler saatis Kaitseväe juhatajale märgukirja palvega korrigeerida seadusest lähtuvalt kaitseväeteenistuse staaži arvestamist. Senises staaži arvestamises on rikutud nende kaitseväelaste õigusi, kelle staaži hulka ei ole arvatud teenistuse aega töölepingu alusel, kui sellele ei järgnenud vahetult teenistusse astumine.
Õiguskantsleri, Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajad arutasid ühisnõupidamisel õiguskantsleri praktikas tõusetunud õigusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleeme. Otsustati kaardistada riigi õigusabi seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning kohtuda lahenduste leidmiseks edaspidi kolmepoolselt kord kvartalis.
Õiguskantsler Allar Jõks peab märgukirjas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule vajalikuks Narva ja Kohtla-Järve arestimajade kinnipidamistingimuste otsustavat parandamist. Justiitsministeerium ja Siseministeerium ei ole vaatamata õiguskantsleri ettepanekutele suutnud viia olukorda arestimajades põhiseadusele ja Euroopa nõuetele vastavaks. Euroopa Inimõiguste Kohus on Eestilt välja mõistnud esimese kahjutasu ebainimliku ja alandava kohtlemise eest kinnipidamisasutuses.
2.- 4. novembril külastasid Eesti õiguskantslerit Leedu ombudsman Albina Radzevièiūtė ning tema nõunik Dalia ®ukauskienė. Leedu ombudsmani Eesti-visiidi eesmärk oli tutvuda õiguskantsleri järelevalvega vanglate üle ja õiguskantsleri kontrollkäikude korraldusega.
Leedu ombudsmanile tutvustati Murru vanglat - üht Eesti suurimat laagertüüpi kinnist meestevanglat, mis viib täide vabaduskaotuslikke karistusi ning kus kannab karistust umbes 1600 kinnipeetavat.
Õiguskantsler Allar Jõks esineb neljapäeval, 29. septembril kell 10.00 Riigikogu ees suulise ettekandega oma möödunud aasta tegevusest ning hindab seadusloome ja avaliku võimu tegevuse vastavust põhiseadusele tänases Eestis.
Seekordne ettekanne parlamendi ees on järjenumbrilt juba kaheteistkümnes taasiseseisvunud Eesti õiguskantsleri tegevusaastate jooksul.
Õiguskantsler Allar Jõks kohtub 15. septembril kell 13.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2004. aasta tegevuse ülevaate.
Õiguskantsleri järjekorranumbrilt juba kaheteistkümnes tegevuse ülevaade käsitleb ülevaateaastat, mis on väga oluline verstapost õiguskantsleri institutsiooni arengus. 2004. aasta 1. jaanuarist laiendas seadusandja õiguskantsleri seaduse muudatustega oluliselt õiguskantsleri kui ombudsmani tegevusvaldkonda, andes tema kontrolli alla kõigi avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute tegevuse põhiseaduse täitmisel.
Riigikohtu üldkogu tunnistas oma 19. aprilli otsusega kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätte, mis keelustas valimisliitude kohaliku omavalitsuse valimiskomisjonile registreerimiseks esitamise alates 1. jaanuarist 2005 ning takistas koosmõjus erakonnaseaduse normidega kohalike omavalitsuste elanikel nimekirjade sõltumatut esitamist kohalikel valimistel.
Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kuritegevusvastases võitluses eesmärkide seadmine – kuritegude avastamise protsendi tõstmine, uurimisasutuste efektiivsema töö tagamine, nn eelisvaldkondade määratlemine – on lubatav ning ei riku põhiseaduses sätestatud demokraatliku õigusriigi printsiipe. Kuid kohustuslike või kohustuslikena mõistetud arvnäitajate kehtestamine võib kergelt viia põhiõiguste ja vabaduste rikkumiseni.