Õiguskantsler Allar Jõks korraldas 18. - 19. aprillil Rootsi, Soome ja Eesti õiguskantslerite koostöökohtumise, kus käsitleti õiguskantsleri rolli järelevalves kohtute ja kohalike omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle.
„Seda kohtumist võib nimetada maailma õiguskantslerite kokkutulekuks”, ütles Allar Jõks. „Rootsi, Soome ja Eesti on ainsad riigid maailmas, kus on olemas õiguskantsleri nimetusega ametimees. Mujal riikides kannavad põhiõiguste järelevalvajad ombudsmani ametinimetust. Soomes ja Rootsis on lisaks õiguskantslerile ka parlamendiombudsmanid. Eesti on ainus riik maailmas, kus õiguskantsleri kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja ombudsmani kui isikute põhiõiguste kaitsja rollid on ühendatud ühte institutsiooni ning õiguskantsler täidab samaaegselt ka ombudsmani kohustusi”
Õiguskantsleri Kantseleis toimuva seminari esimeses sessioonis 18. aprillil käsitlesid kolme riigi ametivennad õiguskantsleri rolli kohtute tegevuse seaduslikkuse järelevalves. Eesti õiguskantsler selgitas põhjamaade kolleegidele, millised on õiguskantslerile seadusega antud pädevuse raamid järelevalves kohtunike üle Eestis: õiguskantsleril ei ole võimalik sekkuda põhiseaduslikult sõltumatu kohtu õigusemõistmisse ega hinnata kohtuotsuste õiguspärasust. Küll aga on sarnaselt Rootsi õiguskantsleriga ka Eesti õiguskantsleril ülesanne algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus. Selle ülesande sai õiguskantsler suhteliselt hiljuti uue kohtute seaduse jõustumisega 2002. aastal ning seni on menetluste tulemusel esitatud distsiplinaarsüüdistus ühele kohtunikule 2004. aastal. Samuti teeb õiguskantsler Eestis ettepaneku Riigikogule Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.
Riikide ettekannetele järgnes diskussioon, kus oli võimalik analüüsida ja võrrelda õiguskantsleritele seadusega antud pädevuse erinevusi kohtute üle teostatavas järelevalves ning teha järeldusi huvitavatest kaasusest.
Õiguskantslerite koostööseminari teises sessioonis 19. aprillil tehti ettekandeid kolme riigi õiguskantslerite rollist kohaliku võimu tegevuse seaduslikkuse järelevalves. Eesti õiguskantsleri ettekanne avas õiguskantsleri pädevust kohalike omavalitsuste kontrollimises. Eestis kontrollib õiguskantsler põhiseaduslikkuse järelevalve ülesannet täites, et kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused oleksid kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Samuti kontrollib Eesti õiguskantsler kui ombudsman, kas kohalikud omavalitsused ning nende ametid ja asutused järgivad isikute põhiõigusi ja – vabadusi, seadusi ja hea halduse tava.
Õiguskantsler tõi ettekandes põhjamaade kolleegidele rea näiteid menetlusesolnud kaasustest. Näiteks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kus õiguskantsler selgitas Tallinna linnale, et kohalik omavalitsus ei saa seadusest kõrvale kaldudes üksnes oma äranägemise järgi kehtestada ühistranspordi kasutamise sõidusoodustusi. Või siis värske näide menetlusest, kus õiguskantsler selgitas Kuusalu vallale, et vald ei saa kehtestada maamaksuga kui riikliku maksuga maksustamisel täiendavaid maksusoodustusi peale nende, mis seaduses sõnaselgelt kirjas. Kõnealused kaasused on markantsed selle poolest, et omavalitsused on sageli enda õigustusena viidanud riigipoolsetele tegematajätmistele või ebapiisavale seadusregulatsioonile, kuid see ei saa õiguskantsleri hinnangul olla õigustuseks kohaliku omavalitsuse omavolilisele tegutsemisele ilma õigusliku aluseta.
Eesti õiguskantsler tõi näiteid ja tegi kokkuvõtteid ka oma kaheaastasest praktikast ombudsmanina kohalike omavalitsuste ametnike tegevust kontrollides. Aktsepteerides kohaliku omavalitsuse kui haldusorgani otsustuspädevust sisulistes küsimustes, on õiguskantsler siin kontrollinud eelkõige menetlusnormide järgimist: kas kõiki asjassepuutuvaid isikuid on ära kuulatud, kas isikutele on selgitatud piisavalt nende õigusi ja kohustusi, kas kõik vajalikud otsused ja dokumendid on korrektselt kätte toimetatud jne. Kokkuvõtvalt on õiguskantsler hinnanud, kas kohalikud omavalitsused järgivad põhiseadusest tulenevat isikute õigust heale haldusele. Siin on kohalikel omavalitsustel õiguskantsleri hinnangul arenguruumi veel palju. Jätkuvalt on probleeme selgitustaotlustele ja avaldustele vastamise tähtaegadest kinnipidamisega. Omavalitsustele tuleb selgitada, et seadused ei näe ette võimalust jätta avaldusele vastamata näiteks seetõttu, et avaldajale on juba varem vastatud või suuliselt olukorda selgitatud. Isikule antav vastus peab olema sisuline ning ei tohi olla pealiskaudne ja lakooniline. Heast haldustavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema motiveeritud, samuti tuleb vastuse andmisel juhinduda avaldaja eesmärkidest ja soovidest selgitustaotluse esitamisel. Kui isikule saadetud vastuses sisalduv teave ei vasta eeltoodud tingimustele, on õiguskantsler leidnud, et tegu on hea halduse tava rikkumisega.
Õiguskantsler käsitles ka probleeme avalike ülesannete eraisikule üleandmisel. Kui tegu on seadusega omavalitsusele pandud ülesandega, peab ülesande üleandmiseks tulenema seadusest sõnaselge luba – ilma otsese volitusnormita kohalik omavalitsus seda teha ei saa. Näiteks parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning parkimise viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kuid õiguskantsleri menetluses selgus, et Tallinna Linnavalitsus on eraõiguslikule juriidilisele isikule volitanud seadusliku aluseta edasi ka parkimise viivistasude kohtutäituri vahendusel sissenõudmise ülesande. Selleks nõuti isikutelt lisaks viivistasule õigusvastaselt täitekuludena 59 krooni.
Õiguskantsler rõhutas, et avalike ülesannete edasidelegeerimisel eraisikule ei tohi kohalik omavalitsus unustada, et talle jääb kohustus teostada neid ülesandeid täitvate erafirmade üle põhjalikku ja regulaarset järelevalvet. Riigivastutuse seaduse järgi peab sellise erafirma poolt kodanikule tekitatud kahju korvama ikkagi avalik võim, kel lasub omakorda kohustus nõuda hüvitatu erafirma käest tagasi. Praktikas taoline süsteem paraku aga ei toimi – järelevalve on sageli puudulik, isikute põhiõigused kaitseta ning erasektor tegutseb omatahtsi.
Põhjamaade ametivendade koostöökohtumised on kujunenud järjepidevaks traditsiooniks. Eelmise aasta detsembris arutati Taani Parlamendi ombudsmani ja tema esindajatega Eesti õiguskantsleri korraldatud ühisseminaril tervishoiu ja sotsiaalhoolekande probleeme ning novembris toimus sarnane ühisseminar Rootsi Parlamendi peaombudsmani ja parlamendiombudsmanidega, kus käsitleti keskkonnaõiguse ja sotsiaalhoolekande valdkondi.
„Põhjamaad on ombudsmaninduse sünnipaik, Rootsit võib pidada ombudsmani institutsiooni loojariigiks ja Rootsi ombudsmani liialdamata kõigi ombudsmanide isaks. Eesti õiguskantsleri institutsiooni loomisel 1938. aasta põhiseadusega lähtuti Skandinaavia riikide kogemustest. Tihe kogemustevahetus ja vastastikune tegevuse analüüs tänapäeval aitab jõuda kaasaegsete arenguvajadusteni isikute õiguste kaitsel”, ütles õiguskantsler Allar Jõks.