Õiguskantsler koos nõunikega teeb 31. mail kontrollkäigu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse.
Põhja- Eesti Regionaalhaigla koosseisu kuuluv Psühhiaatriakliinik on sihtasutus, mille asutajaks on riik ning mille peamised teeninduspiirkonnad on Harju, Lääne-Viru, Pärnu, Lääne maakonnad ja saared. Kliinik osutab ööpäevaringset plaanilist ja vältimatut psühhiaatrilist abi. Peamisteks psühhiaatrilise ravi põhjusteks on psühhootilised ja meeleoluhäired. 2005. aastal hospitaliseeriti kliiniku 8 osakonnas kokku 3137 haiget ning ambulatoorseid arsti vastuvõtte oli 50 432. Psühhiaatriakliinikus on 343 töötajat, sealhulgas 49 arsti, 95 õde, 127 hooldustöötajat, 15 psühholoogi, 7 tegevusjuhendajat ja 49 muud töötajat.
Asutused, kus isikute võimalused oma õigusi kaitsta võivad olla piiratud, on põhjendatult õiguskantsleri erilise järelevalve all – lasteasutused, kaitseväeosad, kinnipidamisasutused, hoolekande- ja tervishoiuasutused. „Kindlasti kuulub minu erilise järelevalve alla ka psühhiaatrilist abi vajavate isikute õiguste kaitse”, ütles Allar Jõks. „Õiguskantslerina pean psühhiaatrilist ravi vajavate patsientide õiguste kaitset väga oluliseks valdkonnaks oma töös, sest nn kinnistes või poolkinnistes asutustes viibivate isikute võimalused oma õiguste eest seismiseks on märgatavalt piiratumad tavakodaniku võimalustega võrreldes. Psühhiaatrilist abi pakkuvates tervishoiuasutustes rakendatavate isiku põhiõigusi piiravate meetmete proportsionaalsust ja õiguslikku põhjendatust on oma tegevuses kontrollinud ka teiste Euroopa riikide, näiteks Soome, Rootsi ja Poola ombudsmanid”, märkis õiguskantsler.
„Olen korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele ohjeldusmeetmete rakendamisel patsientide suhtes psühhiaatrilist abi pakkuvates tervishoiuasutustes. Üheks delikaatseimaks kaasuseks, mida mul on tulnud oma ametiajal tervishoiuvaldkonnas lahendada, on olnud ohjeldusmeetmete rakendamise juhtum ühes psühhiaatriaasutuses, kus minu poole pöördunud avaldaja väitis, et tema abikaasa sisuliselt ohjeldati surnuks”, meenutas Allar Jõks.
Juhtumist ajendatuna asus õiguskantsler analüüsima ohjeldusmeetmete rakendamise aluseks olevat seadust – psühhiaatrilise abi seadust. Õiguskantsler tõdes, et kehtiv, 1997. a Riigikogus vastu võetud psühhiaatrilise abi seadus on oma aja ära elanud. Nii ei tulnud asjakohaseid õigusakte analüüsides üheselt välja, kas ohjeldusmeetme rakendamine on tervishoiuteenus või mitte, kes võib ohjeldusmeetmeid otseselt kohaldada ning milliste teadmistega peaks vastav isik olema. Kuni käesoleva ajani puudub seadusandlik selgus väga olulistes ohjeldusmeetmete rakendamist puudutavates küsimustes. Õiguskantsler juhtis sellele ka sotsiaalministri tähelepanu, kes oma vastuses möönis probleeme ja kinnitas õiguskantsleri kahtlusi seaduse nö moraalse vananemise osas. Õiguskantsleri pöördumisest ajendatuna lisas sotsiaalminister ministeeriumi 2005. aasta tööplaani uue psühhiaatrilise abi seaduse eelnõu väljatöötamise, kuid see on lükkunud edasi 2006. aastasse ning õiguskantsler on pidanud tegema korduvaid järelepärimisi eelnõu valmimise osas. Riiklikku järelevalvet teostav Tervishoiuamet on mõistnud probleemide tõsidust turvatöötajate kasutamise puhul ohjeldusmeetmete rakendamisel ning korduvalt rõhutanud tervishoiuteenuste osutajatele, et turvatöötajaid ei kasutataks patsientide ohjeldamiseks.
Kontrollkäigul Psühhiaatriakliinikusse jälgib õiguskantsler niisiis muuhulgas, kas täiskasvanud ja alaealistele isikutele tahtest olenematu ravi kohaldamisel järgitakse põhiseadust ja seadusi ning kas ei rikuta isikute õigusi. Näiteks kas ei kasutata ülemäärast jõudu isikute psühhiaatriakliinikusse toimetamisel tahtevastase ravi alustamiseks ning ka ravi kestel kliinikus; kuivõrd on sellesse kaasatud politsei ning turvatöötajad ning millised probleemid on sel juhul psüühiliste erivajadustega isikuga ümberkäimisel.
Õiguskantsler tunneb huvi, kas isikul või tema esindajal on võimalik saada infot oma terviseandmete, psüühikahäire ja kasutatavate ravimeetodite kohta; kui pikad on ootejärjekorrad psühhiaatri vastuvõtule saamiseks; kas ravialustel on võimalik esitada nii suulisi kui kirjalikke kaebusi ning kuidas kaebusi lahendatakse. Õiguskantsler kontrollib ka Psühhiaatriakliiniku elu- ja olmetingimusi ning jälgib, kas on tagatud isikute õigus privaatsusele ning inimväärikusele.
Kontrollkäigu tulemusena koostab õiguskantsler aruande, mille teeb teatavaks nii kliinikule kui ka asjassepuutuvatele ametkondadele. Vajadusel teeb õiguskantsler ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks haigla juhtkonnale, Tervishoiuametile, Sotsiaalministeeriumile, seadusandjale.