Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendi avalik loeng Õiguskantsleri Kantseleis

Euroopa Inimõiguste Kohtu president Luzius Wildhaber peab 6. juulil kell 15.00 Õiguskantsleri Kantseleis avaliku loengu teemal „Art. 8 kui Euroopa inimõiguste konventsiooni telgklausel”.

Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 sätestab õiguse era- ja perekonnaelu austamisele, kodu puutumatusele ja korrespondentsi saladusele. Peamine artikkel 8 kaitseese on privaatsus. Euroopa Inimõiguste Kohtu õigusemõistmise järgi ühendab privaatsus endas muu hulgas välismaalaste õigused, isikuandmete kaitse, juurdepääsuõiguse keskkonnaalasele teabele, privaatsuse töö juures ning füüsilise ja vaimse puutumatuse. Euroopa Inimõiguste Kohus on seostanud privaatsuse kaitset näiteks õigusega saada infot keemiatehasest levivate kahjulike ainete kohta.

Artikliga 8 seonduv privaatsuse mõiste avardub pidevalt ja on dünaamiline. Sätte loomisel ei osanud keegi arvestada infotehnoloogiast tulenevate ohtudega. Vaevalt mõtiskleti 1950. aastal ka küsimuse üle, kas samasooliste kooselu on perekonnaelu. Samuti on rahvusvahelise terrorismi oht üleilmastumise tingimustes toonud esile sootuks uue vaatenurga isikuandmete kogumisele. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt väljendanud, et eraelu ei ole võimalik ammendavalt defineerida. Seepärast on nimetatud aspektidel huvitav peatuda ja kuulata ära Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendi seisukohad.

Artikkel 8 lõige 2 näeb ette Eesti põhiseaduse § 11 sõnastamisel eeskujuks olnud piirangute vajalikkuse demokraatlikus ühiskonnas. Põhiseaduse § 11 tulenevalt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtupraktikas on Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 mänginud olulist rolli ning Euroopa Inimõiguste Kohtu president Luzius Wildhaber on teemat käsitlenud ka oma teadustöös.

Lisaks eelpool nimetatud küsimustele on huvitav arutleda hiljutiste Eestiga seonduvate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite teemal.

Eesti jaoks järeldusi tegema kohustav on kohtuasi Eesti riigi vastu, kus kaebaja leidis, et Eesti riik on tema eelvangistuses pidamise ebainimlike ja alandavate tingimustega Jõgeva arestimajas ja Keskvanglas rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mis keelab mistahes tingimustel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse, olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest. Novembris 2005 mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus Eesti riigilt välja kahjutasu kaebajale kinnipidamistingimustest põhjustatud kannatuste ja tervisehädade korvamiseks.

Samuti otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus novembris 2005, et Eesti Vabariik rikkus kaebaja suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõiget 1, mille kohaselt on igaühel õigus tema kohtuasja õiglasele kohtulikule arutamisele ja artikli 6 lõike 3 punkti, mille kohaselt on kuriteos süüdistataval õigus küsitleda süüdistuse tunnistajaid. Eesti kohtud olid kaebaja osas otsuse langetanud ainult eeluurimisel kogutud tõendite ja tunnistuste põhjal, kuulamata kohtuistungite käigus ära tunnistajaid ning laskmata neid küsitleda ka kaebajal ning tema esindajal. Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Eesti riigilt kaebaja kasuks välja kahjude hüvituse.

„Euroopa Inimõiguste Kohtu presidenti Luzius Wildhaberit võib julgelt nimetada Euroopa esijuristiks”, ütles õiguskantsler Allar Jõks. „Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa kõrgeim kohus, mille jurisdiktsioon on laiem kui Euroopa Kohtul. Professor Wildhaberi näol on tegemist mehega, kelle panust inimõiguste olemuse ja kaitse sisustamisel Euroopaliku õiguskultuuri kohaselt on raske alahinnata”, märkis Allar Jõks.

Prof dr Luzius Wildhaberil on mitmeid akadeemilisi kvalifikatsioone, muu hulgas ka doktorikraadid Baseli Ülikoolist ning Yale’i õiguskoolist. Peale õpinguid alustas dr Wildhaber tööd lektorina Baseli ülikoolis ja seejärel tegutses professorina õpetades rahvusvahelist õigust ning riigi- ja haldusõigust Fribourgi Ülikoolis. President Wildhaberile on omistatud audoktori kraad nii Praha, Sofia, Bratislava, Moldova kui Bukaresti Ülikoolist ning samuti Vene Teaduste akadeemiast ja Leedu Õigusülikoolist. President Wildhaber on juhtiv asjatundja ©veitsi konstitutsiooni küsimustes. Ta on Rahvusvahelise Õiguse Instituudi liige ja endine ©veitsi Rahvusvahelise Õiguse Liidu president. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad 9 raamatut ja üle 200 artikli. Tema kohtunikukarjäär algas 1975. aastal Liechtensteini ülemkohtust. 1991. a valiti ta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuks ja 1998. aastal sai temast Euroopa Inimõiguste Kohtu president.

Professor Wildhaberi kolmepäevane visiit Eestisse saab teoks Riigikohtu kutsel. Visiidi esimesel päeval Tallinnas kohtub Euroopa Inimõiguste Kohtu president välisminister Urmas Paeti ning justiitsminister Rein Langiga. Wildhaber peab avaliku loengu Õiguskantsleri Kantseleis, millele järgneb õiguskantsler Allar Jõksi vastuvõtt.

Visiidi teisel päeval kohtub Wildhaber Tartus Eesti Õiguskeskuses Riigikohtu esimehe Märt Raski ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna prodekaani Jaan Ginteriga, annab avaliku seminari kohtunikele, prokuröridele, advokaatidele ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja euroteaduskonna õppejõududele, doktorantidele ja magistrantidele, samuti on kavas kohtumine Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksooga. Visiidi viimasel päeval tutvustatakse Euroopa inimõiguste kaitse esimesele mehele Eestimaad ekskursioonil Lõuna-Eestis, mida juhib Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste.    

Avalikule loengule 6. juulil kell 15.00 Õiguskantsleri Kantseleis Kohtu 8 on oodatud kõik huvilised. Loeng toimub inglise keeles. Loengul osalemiseks palume end eelnevalt registreerida meiliaadressil [email protected] või telefonil 693 8424.

Avaliku loengu kuulutusega saate tutvuda klikkides siia.