Õiguskantsleri Kantseleid külastab 24.-25. augustil Soome Parlamendi ombudsmani delegatsioon. Koostööseminaril arutatakse keskkonnaõiguse ja kohalike omavalitsuste järelevalve problemaatikat.
Soome delegatsiooni koosseisus külastavad õiguskantsler Allar Jõksi parlamendiombudsmani asetäitjad Petri Jääskeläinen ja Jukka Lindstedt, ombudsmani büroo juristid ning peasekretär.
„Kui Eesti on ainus riik maailmas, kus õiguskantsleri kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja ombudsmani kui isikute põhiõiguste kaitsja rollid on ühendatud ühte institutsiooni ning õiguskantsler täidab samaaegselt ka ombudsmani kohustusi, siis Soomes ja Rootsis on lisaks õiguskantslerile ka parlamendiombudsmanid”, selgitas Allar Jõks põhiõiguste järelevalve erinevaid mudeleid. „Rootsi, Soome ja Eesti on üldse ainsad riigid maailmas, kus on olemas õiguskantsleri nimetusega ametimees. Mujal riikides kannavad põhiõiguste järelevalvajad ombudsmani ametinimetust”.
Õiguskantsleri Kantseleis toimuva koostööseminari esimeses sessioonis 24. augustil käsitletakse ombudsmani/õiguskantsleri pädevust keskkonnaõiguse valdkonnas. Analüüsitakse kahe riigi ombudsmanide ülesandeid ja õiguslikku baasi keskkonnaõigusega tegelemiseks, tuuakse esile olulisi probleeme ning lahatakse huvitavaid näiteid.
Eesti õiguskantsleri keskkonnaõiguse ettekanne puudutab nii keskkonnakaitse põhiseaduslikke aluseid kui ka õiguskantsleri funktsioone seoses keskkonnaõigusega. Eesti põhiseadus ei sisalda praegusel ajal sõnaselgelt õigust puhtale keskkonnale. Praktikas näib enamasti valitsevat seisukoht, et keskkonna kaitsmine on küll hea, kuid ainult seni, kuni see ei puuduta isiklikku omandit või muid põhiõigusi.
„Inimeste suhtumist keskkonnakaitsesse on vaja muuta, mõtteviis peab olema oluliselt keskkonnasõbralikum“, ütles õiguskantsler Allar Jõks, rõhutades siin ka õiguskantsleri panuste vajadust. „Kas mõtteviisi ja suhtumise määravaks muutmiseks oleks vaja õigus puhtale keskkonnale sätestada põhiseaduses, on üks võimalik aruteluteema”, märkis õiguskantsler.
Allar Jõks tõi koostööseminari teemavalikuid kommenteerides esile, et kodanike keskkonnateadlikkus Eestis on paranenud ning õiguskantslerile laekuvate keskkonnaalaste avalduste hulk on märgatavalt suurenenud. „Eelmisel aastal saabus mulle üle 50 avalduse erinevatest keskkonnavaldkondadest, mis puudutasid õhku, vett, metsa ja maad”, märkis õiguskantsler. „Samuti puudutasid mitmed avaldused loodusobjektide kaitse alla võtmise õiguslikke aspekte. Ka Eesti meedias on viimasel ajal olnud rohkesti kajastusi keskkonna, eriti näiteks välisõhu saastamisest”. Välisõhu kaitse on leidnud põhjalikumat kajastamist septembris Riigikogule esitatavas õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse ülevaates, kus Allar Jõks juhib tähelepanu välisõhu seire süsteemi ja ettevaatuspõhimõtte rakendamise vajadusele välisõhu kaitses.
Eesti õiguskantsler käsitleb Soome ombudsmani delegatsioonile peetavas keskkonnaõiguse ettekandes ka keskkonna kaitseks kasutatavate meetmete proportsionaalsuse olulisust. Alati on vaja kaaluda, kuidas konkreetne meede mõjutab mingit põhiõigust (näiteks omandiõigust) ja teisest küljest seda, millist kasu on antud meetmest keskkonna kaitsmisel. Niisugune proportsionaalsuse hindamine võib õiguskantsleri hinnangul osutuda keerukaks - sageli ei ole võimalik öelda, kas me mingist meetmest otsest keskkonnakaitselist kasu saame või millal see võib avalduda. „Kui võtta arvesse Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasuseid, siis on märgatav, et proportsionaalsuse lävi on läinud väga kõrgeks, mis tähendab, et tavaliselt on keskkonnakaitselised meetmed proportsionaalsed“, märkis õiguskantsler.
Koostööseminari teises sessioonis 25. augustil käsitletakse Eesti ja Soome ombudsmanide rolli kohaliku võimu tegevuse seaduslikkuse järelevalves ning tuuakse huvitavaid näiteid.
Eesti õiguskantsler toob menetlusesolnud kaasustest näiteks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kus õiguskantsler selgitas Tallinna linnale, et kohalik omavalitsus ei saa seadusest kõrvale kaldudes üksnes oma äranägemise järgi kehtestada ühistranspordi kasutamise sõidusoodustusi. Samuti räägib õiguskantsler menetlusest, kus tuli selgitada Kuusalu vallale, et vald ei saa kehtestada maamaksuga kui riikliku maksuga maksustamisel täiendavaid maksusoodustusi peale nende, mis seaduses sõnaselgelt kirjas. Kõnealused kaasused on markantsed selle poolest, et omavalitsused on sageli enda õigustusena viidanud riigipoolsetele tegematajätmistele või ebapiisavale seadusregulatsioonile, kuid see ei saa õiguskantsleri hinnangul olla õigustuseks kohaliku omavalitsuse omavolilisele tegutsemisele ilma õigusliku aluseta.
Eesti õiguskantsler toob näiteid ja teeb kokkuvõtteid ka oma kaheaastasest praktikast ombudsmanina kohalike omavalitsuste ametnike tegevust kontrollides. Aktsepteerides kohaliku omavalitsuse kui haldusorgani otsustuspädevust sisulistes küsimustes, on õiguskantsler siin kontrollinud eelkõige menetlusnormide järgimist: kas kõiki asjassepuutuvaid isikuid on ära kuulatud, kas isikutele on selgitatud piisavalt nende õigusi ja kohustusi, kas kõik vajalikud otsused ja dokumendid on korrektselt kätte toimetatud jne. Kokkuvõtvalt on õiguskantsler hinnanud, kas kohalikud omavalitsused järgivad põhiseadusest tulenevat isikute õigust heale haldusele. Siin on kohalikel omavalitsustel õiguskantsleri hinnangul arenguruumi veel palju.
Õiguskantsler käsitleb ka probleeme avalike ülesannete eraisikule üleandmisel. Kui tegu on seadusega omavalitsusele pandud ülesandega, peab ülesande üleandmiseks tulenema seadusest sõnaselge luba – ilma otsese volitusnormita kohalik omavalitsus seda teha ei saa. Näiteks parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning parkimise viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kuid õiguskantsleri menetluses selgus, et Tallinna Linnavalitsus on eraõiguslikule juriidilisele isikule volitanud seadusliku aluseta edasi ka parkimise viivistasude kohtutäituri vahendusel sissenõudmise ülesande. Õiguskantsler rõhutab, et avalike ülesannete edasidelegeerimisel eraisikule ei tohi kohalik omavalitsus unustada, et talle jääb kohustus teostada neid ülesandeid täitvate erafirmade üle põhjalikku ja regulaarset järelevalvet. Praktikas on aga järelevalve sageli puudulik, isikute põhiõigused kaitseta ning erasektor tegutseb omatahtsi.
„Põhjamaade ametivendade kohtumised on muutunud järjepidevaks traditsiooniks”, ütles Allar Jõks. „Keskkonnaõiguse probleeme oleme arutanud ka Rootsi Parlamendi ombudsmanidega eelmise aasta novembris ning kohalike omavalitsuste järelevalvet Rootsi, Soome ja Eesti õiguskantslerite kohtumisel selle aasta aprillis. Tihe kogemustevahetus ja vastastikune tegevuse analüüs aitab jõuda kaasaegsete arenguvajadusteni isikute õiguste kaitsel”, ütles Allar Jõks.