Õiguskantsler täidab õiguskantsleri seadusest ja teistest seadustest tulenevalt veel järgmisi ülesandeid:
- Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine
Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt arvamust vaidlustatud õigustloova akti põhiseaduslikkuse kohta.
- Riigikogu liikme arupärimisele vastamine
Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult õiguskantsleri võimkonda reguleerivate õigustloovate aktide täitmist puudutava arupärimisega. Õiguskantsleril on kohustus vastata arupärimisele Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.
- Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine
Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult, et saada teavet õiguskantsleri pädevusse kuuluva üksikküsimuse kohta. Õiguskantsleril on kohustus vastata kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.
- Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine
Õiguskantsleri ülesanne on teha Riigikogule Riigiprokuratuuri taotluse alusel ettepanekuid Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme puutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks.Õiguskantsler tutvub kriminaaltoimiku materjalidega, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Õiguskantsler ei tee Riigikogule ettepanekut, kui süüdistuse esitamine on poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Saadiku või kõrge riigiametniku süü küsimusega õiguskantsler ei tegele.
- Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes
Õiguskantsler saab algatada distsiplinaarmenetluse (st distsiplinaarsüüdistuse koostamist) kohtuniku suhtes juhul, kui ilmneb kohtuniku süü ametikohustuste täitmata jätmises, mittekohases täitmises või vääritus teos. Ta tohib distsiplinaarmenetluse algatada kõikide kohtunike suhtes nii omal algatusel kui ka isiku avalduse alusel.Õiguskantsler kujundab oma seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas pöörduda distsiplinaarsüüdistusega Riigikohtu juures asuva kohtunikest koosneva distsiplinaarkolleegiumi poole.
Esmalt uurib õiguskantsler kohtuasja käiku ja toimiku materjale ning küsib arvamust kohtu esimehelt ja seletust kohtunikult. Seejärel kujundab seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas koostada distsiplinaarsüüdistus. Kui õiguskantsler otsustab distsiplinaarsüüdistuse koostada, siis saadab ta selle Riigikohtu juures asuvale kohtunikest koosnevale distsiplinaarkolleegiumile. Sama kolleegium teeb otsuse, kas mõista kohtunik õigeks või süüdi. Kohtuniku distsiplinaarkorras karistamise õigust õiguskantsleril ei ole.
Kui õiguste rikkumise on põhjustanud kohtuametnik (nt kohtumaja kantselei on viivitanud dokumentide edastamisega), saate pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega asutuse tegevuse kontrollimiseks.
- Diskrimineerimisvaidluse lahendamine
Õiguskantsler kontrollib, et inimest ei diskrimineeritaks soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu.Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks algatab õiguskantsler lepitusmenetluse avalduse alusel. Lepitusmenetluseks on vaja mõlema osapoole nõusolekut. Menetluse mõte on teha inimesele tema õiguste kaitsmine võimalikult lihtsaks.
Esmalt edastab õiguskantsler avalduse ärakirja isikule, kellele diskrimineerimist ette heidetakse, ning küsib nõusolekut lepitusmenetluses osalemise kohta. Kui isik ei nõustu osalema, katkestab õiguskantsler menetluse. Kui isik on menetlusega nõus, esitab õiguskantsler osapooltele oma lahendusettepanekud kirjalikult. Õiguskantsler lõpetab menetluse, kui osapooled on ettepanekutega nõus.
Vaidluse jätkudes ettepanekutega mittenõustumise korral, peetakse osapoolte või nende esindajate osavõtul istung. Kui osapooled nõustuvad ettepanekutega, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe, mis on täitmiseks kohustuslik. Kui kokkulepet ei ole 30 päeva või kokkuleppes määratud muu tähtaja jooksul täidetud, võib kokkuleppe esitada täitmiseks kohtutäiturile. Kui lepitusmenetlus katkestatakse osapoolte soovil või kui õiguskantsler konstateerib, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse.
Lepitusmenetluse eesmärk on osapooled ära kuulata, asjaolud välja selgitada ja osapooled lepitada. Õiguskantsleri seadusest tulenevalt on lepitusmenetlus konfidentsiaalne, mistõttu ei avalikustata menetluse kohta teavet ega menetlusdokumente ei menetluse vältel ega pärast seda.
- Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine
Riigikogu komisjonid, ministeeriumid ja teised valitsusasutused on pöördunud õiguskantsleri poole, et saada tema arvamust õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsleril on kohustus kontrollida vastu võetud õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavust, kuid teatud juhtudel teeb ta sama ka eelnõude põhjal. Õiguskantsler võib eelnõule arvamuse anda ka omal algatusel.