Õiguskantsleri Aastaülevaade 2019/2020
Prindi

Õiguskantsleri aasta

Inimõiguste asutuse akrediteerimine  Inimõiguste nõukoja töö Inimõiguste haridus   Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega Rahvusvaheline koostöö Õiguskantsleri väliskülalised 2019.−2020. aasta ülevaateperioodil Õiguskantsleri ja tema nõunike välisvisiidid  Õppereisid Meedia

Eraelu kaitse

Ajakirjandus Riik ja andmed

Õigusriik eriolukorras

Üldine õigusruum Liikumispiirangud Isikuandmete kaitse Koolid, lasteaiad, huvitegevus Pereelu korraldamine Kinnipidamiskohad ja hoolekandeasutused  Puuetega inimeste õigused  Välismaalaste kohtlemine eriolukorras Kogunemis- ja usuvabadus  Sotsiaalsed garantiid  Tervishoid  Majanduslikud meetmed Kohaliku omavalitsuse volikogu töökorraldus Korralduste vormistamine ja neist teavitamine

Õigusriiklus

Kohtumenetlus  Õigusrikkumine ja selle tagajärjed Huvide konflikti vältimine Erakondade rahastamise järelevalve Vabariigi Valimiskomisjon

Jälitustegevus

Jälitustoimikute kontroll Isikute pöördumised

Kodanikud ja välismaalased

Kodanikud Välismaalased

Kontrollkäigud

Kinnipidamisasutused Tervishoiuasutused  Hooldekodud

Lapsed ja noored

Lapsed ja vanemlik hool Asendushooldus Lasteaed ja kool Erivajadusega lapsed ja noored Laste andmete kaitse  Ennetus ja edendus Kontrollkäigud lasteasutustesse

Linn ja vald

Kohaliku võimu töökorraldus Kohaliku elu korraldamine

Maa ja raha

Avalik ruum Maaettevõtlus  Pangandus

Sotsiaalne turvalisus

Toimetulek 21. sajandi töö Sotsiaalteenuste korraldus Kohustusliku kogumispensioni reform  Tervishoid

Võrdne kohtlemine

Puuetega inimeste õiguste kaitse Erivajadusega lapsed ja noored Sotsiaalteenuste korraldus

Õiguskantsleri aasta

Põhiseaduse preambulis öeldud suurte eesmärkide seas on sisemise rahu hoidmine ja praeguste ning tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu.

Eraelu kaitse

Põhiseadus kaitseb igaühe perekonna- ja eraelu ning isikuandmete puutumatust.

Õigusriik eriolukorras

2020. aasta kevadel üle kahe kuu kestnud eriolukord pani proovile ka Eesti õiguskorra ja näitas kätte nii probleemid seaduste rakendamisel kui ka õiguslikud lüngad.

Õigusriiklus

Suure osa õiguskantsleri tööst moodustab riigiasutuste töö õiguspärasuse järelevalve.

Jälitustegevus

Riik tohib inimesi varjatult jälgida üksnes seadusega ette nähtud viisil.

Kodanikud ja välismaalased

Kodakondsus on oluline osa igaühe identiteedist. Kodakondsus seob inimesed kodakondsuse andnud riigiga. Eesti kodanikel on mitmeid õigusi ja kohustusi, mida mittekodanikel ei ole. Näiteks on neil õigus valida Riigikogu ja kuuluda erakonda. 

Kontrollkäigud

Õiguskantsler jälgib, et kinnipidamiskohtades viibivaid inimesi koheldaks inimväärselt ja nende õigused oleksid kaitstud.

Lapsed ja noored

Õiguskantsler seisab lasteombudsmanina selle eest, et lapsi puudutavaid otsuseid tehes lähtutaks eelkõige laste endi parimatest huvidest.

Linn ja vald

Kohalik omavalitsus korraldab kohalikku elu iseseisvalt, olemata riigi käepikendus linnas ja maal.

Maa ja raha

Suhtlus riigiga või ka finantsasutustega, sealhulgas kontrollitoimingud, ei tohi inimesi ega äriühinguid tarbetult koormata.

Sotsiaalne turvalisus

Riik peab tagama inimväärse elu kõigile ühiskonnaliikmetele, eriti neile, kes kõrvalise abita toime ei tule.

Võrdne kohtlemine

Eesti põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Õiguskantsler jälgib sellest põhimõttest kinnipidamist ja lahendab ebavõrdse kohtlemise kohta esitatud kaebusi.