Eesti ja paljud teised maailma riigid on allkirjastanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, milles on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud lapse õigused. Lapse õiguste konventsiooniga ühinenud riigid on võtnud kohustuse seista selle eest, et lapsed saaksid julgesti väljendada oma arvamust ja esitada ettepanekuid oma elu puudutavate otsuste tegemisel, et lapsed oleksid paremini kaitstud ning et neile oleks tagatud vajalik hoolitsus ja toetus.
Lapse õigused on inimõigused, mis on kõigil lastel, hoolimata lapse vanusest, soost, rahvusest või muudest eripäradest. Lapse õiguste konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada seda, mida täiskasvanud kipuvad unustama: lapsel on õigused nii nagu täiskasvanutelgi.
Lapse õiguste konventsiooni teksti on koostanud täiskasvanud, õigusasjatundjad. Nad on kasutanud sõnastust, mis võib tunduda keerukas ja raskesti mõistetav isegi suurtele inimestele. Sinu käes on konventsiooni tutvustav trükis, milles on lapse õigustest räägitud lihtsamalt. Kõik inimesed – nii suured kui ka väikesed – peavad tundma põhimõtteid, mis lapsi meie ühiskonnas kaitsevad.
Lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kõik alla 18-aastased inimesed. Samas kasutatakse lastest rääkides ka teisi mõisteid: kõneldakse rinnalapsest, imikust, väikelapsest, lapsest ja noorest.
Artikkel 1
Lastel on erinevad huvid ja vajadused. Erinevustest hoolimata on kõigil lastel ühesugused õigused ja neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Väiksematesse lastesse tuleb suhtuda sama lugupidavalt kui suurematesse lastesse. Kõigile lastele tuleb pakkuda võrdseid võimalusi nende soost sõltumata. Näiteks peaksid tüdrukud saama tutvuda puutööga samavõrra nagu poisid söögitegemisega. Teistest halvemaks ei tohi pidada last, kes näeb teistmoodi välja või on muul moel erinev. Erinevused rikastavad maailma. Kui kõik inimesed oleksid ühesugused, oleks maailm palju igavam. Õiguste mõttes ei ole tähtis, mis rahvusest on laps või mis keelt ta räägib, kui jõukas peres ta elab või kes on tema vanemad. Iga laps on väärtuslik ja vajalik just sellisena, nagu ta on, ja kõigil lastel on ühesugused õigused.
Artikkel 2
Sõltuvalt lapse arenevatest võimetest on eri vanuses lastel erinevad võimalused oma õigusi ise teostada ja vastutust võtta. Näiteks kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast. Mida vanemaks laps saab, seda suurem on tema õigus ise otsustada ning kasvab tema vastutus.
Eesti seaduste järgi on laps süütegude eest vastutusvõimeline alates 14. eluaastast. Samas koheldakse 14-aastast süüteo toime pannud last teisiti kui täiskasvanud seaduserikkujat ning talle määratakse teistsugused mõjutusvahendid.
Artikkel 40
Lapse parimates huvides on olukord, kus kõik tema õigused on tagatud võimalikult suurel määral ning need seatakse esikohale. See tähendab, et erinevaid huve kaaludes tuleb mõelda, mis oleks lapsele parim, ja anda tema huvidele suurem kaal kui teiste inimeste huvidele.
Artikkel 3
Mõnel juhul võivad lapse huvid üles kaaluda täiskasvanu huvid. Näiteks kui vanemad lahutavad ja vaidlevad lapse hooldusõiguse üle ning küsimuse all on lapse edasine elukorraldus, tuleb sellises olukorras teha otsus, mis on lapsele parim.
Lapsel on eriline seisund: ta sõltub täiskasvanutest, tal on vähem kogemusi ning vähem võimalusi ise enda olukorda parandada. Samuti on lastel võrreldes täiskasvanutega väiksem võimalus oma õiguste eest seista. Lapsesõbralikus ühiskonnas peavad Riigikogu, valitsus, ettevõtjad, asutused ja kõik täiskasvanud hindama alati oma otsuste ning tegevuse mõju lastele. Lapse parimate huvide esikohale seadmine eeldab lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist.
