Lapsel on õigus puhata, mängida ja teha muid meelepäraseid tegevusi. Vahel võib laps veeta aega ka mitte midagi tehes — seegi kuulub lapseks olemise juurde.
Artikkel 31
Lapsele ei tohi panna suuremat vastutust, kui ta jaksab kanda. Vanemad on enamasti need, kes annavad lapsele selle, mida ta kasvamiseks vajab. Kui lapse vanemad või teised lapse eest hoolitsevad täiskasvanud ei suuda lapse igakülgset arengut ja kasvamist piisavalt toetada ning lapsele sobivat kasvukeskkonda võimaldada, peab riik vanemaid ja last abistama. Lapsel on õigus tema arengut toetavale kasvukeskkonnale. Lapsel peab olema võimalus areneda nii kehaliselt kui vaimselt, eristada head halvast ning õppida elama ja tegutsema koos teistega.
Artikkel 27
Paljud lapsed maailmas ei kasva nende arengut toetavas keskkonnas. Näiteks võitlevad tänapäeval sõdades tuhanded lapssõdurid, riskides oma elu ja tervisega. Samuti on paljud lapsed sunnitud sõja tõttu oma kodust põgenema. Eestis võetakse Kaitseväkke ainult täiskasvanuid, st alates 18. eluaastast. Kaitseliitu saavad kuuluda ka noorliikmed, kuid neid ei kaasata otseselt sõjategevusse.
Artikkel 38
Perekonnast rääkides mõeldakse enamasti meest, naist ja nende lapsi, kuid perekond võib olla ka teistsugune. Perekonnana võivad vanemate ja lastega koos elada vanavanemad, tädid-onud ja teised sugulased. Samuti võib pere olla niisugune, kus lapsi kasvatavad täiskasvanud, kes ei ole nende sugulased. Missugune lapse perekond ka ei oleks, peab see pakkuma talle armastust, mõistmist ja turvatunnet.
Artikkel 7
Kui laps on jäänud ilma oma sünnivanemate hoolest ja tal puudub pere, kes tema eest hoolitseks, on tal õigus asendushooldusele. See tähendab, et laps võib saada endale uue pere näiteks lapsendamise kaudu, eestkostjate või hooldajate juures või asenduskodus. Lapse jaoks on kõige parem võimalikult tavalisele perele sarnane asendushoolduse viis.
Artikkel 20
Lapse huvides on oma vanematest lahus elada siis, kui nad jätavad ta hooletusse või on tema vastu vägivaldsed. Lapsel, kes on oma vanematest või ühest vanemast lahutatud, on õigus nendega korrapäraselt isiklikult suhelda, välja arvatud juhul, kui see ohustab lapse turvalisust ja heaolu.
Artikkel 9
Kui vanemad on asunud eraldi elama, on paratamatu, et laps saab korraga elada vaid ühe vanema juures. Sellisel juhul lepivad vanemad enamasti omavahel kokku lapse edasise elukorralduse suhtes, arutades seda ka lapsega. Kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda, aitab kohus leida lapsele kõige parema lahenduse. Enamasti otsustatakse, et laps elab osa ajast ema ning osa ajast isa juures. Ka siis, kui lahus olevad vanemad elavad eri riikides, peab laps saama kohtuda vanemaga, kelle juures ta ei ela.
Võib juhtuda, et laps lahutatakse ühest vanemast selle tõttu, et vanem kannab vanglakaristust. Sel juhul on lapsel õigus teada, kus tema pereliiget vangis hoitakse, ning tal on õigus vanglas viibivat vanemat külastada.
Artikkel 8
Lapsel on õigus vabalt väljendada oma vaateid kõigis teda puudutavates küsimustes. Laps tuleb ära kuulata sõltumata tema vanusest ning lapse arvamust tuleb arvestada vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
Artikkel 12
Lapse arvamuse arvestamine on oluline tema parimate huvide väljaselgitamiseks. Täiskasvanu arusaam lapse parimatest huvidest ei pruugi alati kattuda lapse enda arvamuse ja kogemusega. Laps tuleb ära kuulata kõigis teda puudutavates küsimustes. Näiteks huviringide valikul, lapse toa kujundamisel, pere ühise tegevuse ja puhkuse planeerimisel, kooli kodukorra kokkuleppimisel või ka siis, kui vanemad on langetamas otsust teise linna kolimise või välismaale tööle asumise kohta.
Lapsel on õigus ennast vabalt väljendada: tal on õigus öelda või näidata teistele, mida ta mõtleb või tunneb. Lapsed saavad oma arvamuse välja öelda näiteks koolide õpilasesinduste ning kohaliku omavalitsuse noortevolikogu kaudu ja osaleda nii oma kooli, linna või valla elus.
Artikkel 13
Nagu täiskasvanu võib ka laps mõelda, mida ta tahab. Lapsel on õigus vabalt valida usku või ükskõik millist muud filosoofilist tõekspidamist. Seda vabadust ei saa lapselt keegi võtta.
Artikkel 14
Oma arvamuse avaldamisel tuleb aga arvestada ka teiste inimeste õigustega. Arvamust tuleb avaldada viisakalt, suhtudes teistesse lugupidavalt. Sõnavabadust võib piirata, kui sellega rikutakse teiste inimeste õigusi. Nii ei tohi näiteks ropendada, kedagi solvata ega seintele sodida.
Kõigil inimestel, teiste hulgas ka lastel, on õigus privaatsusele. Privaatsus tähendab seda, et:
- keegi ei tohi sekkuda teise inimese asjadesse, kui need temasse ei puutu;
- keegi ei tohi minna teise inimese koju ilma tema või tema perekonna loata;
- keegi ei tohi avada võõraid kirju, lugeda võõraid sõnumeid ja teiste inimeste isiklikke märkmeid.
Artikkel 16
Siiski on privaatsuse reeglil üks väga oluline erand — teise inimese eraellu võib ja tuleb sekkuda siis, kui keegi on hädas või vajab abi. Niisugusest olukorrast või hädas olevast lapsest tuleb teatada kas üldisel hädaabitelefonil 112 või lasteabitelefonil 116111.
Laps omandab teadmisi ja oskusi perekonnas, koolis ja hobidega tegeledes. Kooliskäimine ei ole ainult lapse kohustus, vaid ka tema õigus. Last tuleb aidata ja toetada õpingutes.
Artikkel 28
Haridus ja õppimisvõimalused peavad olema kõigile lastele võrdselt kättesaadavad. Selleks õhutatakse riike tagama, et haridus oleks kõigile lastele kohustuslik ja tasuta. Ometi ei ole paljudel lastel maailmas võimalik käia koolis ja haridust omandada. Seetõttu on neil täiskasvanuna vähem võimalusi elada sellist elu ja teha tööd, mis neile meeldib.
Eestis on alg-, põhi- ja keskharidus tasuta. Kohustus astuda esimesse klassi on neil lastel, kes on saanud enne sama aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Koolikohustus lõpeb 9. klassi lõpetamisega või 17-aastaseks saamisel.
Selleks et iga laps saaks omandada teadmisi ja oskusi talle kõige sobivamal viisil, tuleb koolis arvestada iga lapse võimete ja vajadustega ning kohandada laste õppekava nõnda, et kõigile lastele oleks õppimine jõukohane, põnev ja arendav.
Kooli- ja lasteaiakord peab austama lapse inimväärikust. Kui lapsele antakse teadmisi ja oskusi edasi lugupidavalt, õpib laps austama teisi inimesi ja hoidma teda ümbritsevat keskkonda.
Miljoneid lapsi maailmas sunnitakse juba väga noores eas endale ja oma perele elatist teenima töötingimustes, mis võivad lapse tervist kahjustada või olla isegi ebainimlikud. Eestis on üldjuhul lubatud töötada lastel, kes on vähemalt 15-aastased ja kes on omandanud põhihariduse. Kui töö on lihtne, ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust ega takista hariduse omandamist, võib töötada ka alla 15-aastane või koolikohustuslik laps. Lapsed saavad töötada vaid seadustes kehtestatud nõudeid järgides.
Artikkel 32
Kui laps aitab oma vanemaid majapidamistöödes (nt peseb nõusid, niidab muru, teeb sisseoste), osaleb ta normaalses pereelus ja annab oma jõukohase panuse pere toimimisse — seda ei saa pidada lapse liigseks koormamiseks. Samas ei tohi lapselt nõuda, et laps vastutaks pere ülalpidamise eest ja teeniks perele sissetulekut: töötaks öösiti, oleks pereettevõttes töötamisega samavõrra hõivatud nagu täiskasvanud, oleks sunnitud kerjama või peaks muul moel pere majandusliku toimetuleku eest vastutama.
Igal lapsel on õigus saada arstiabi, isegi siis, kui tema perel ei ole raha ravi eest maksmiseks. Korrapärane arsti juures käimine aitab lapse terviseprobleeme avastada ja ravi alustada võimalikult varakult.
Artikkel 24
Kõigile Eestis elavatele alla 19-aastastele lastele on tagatud tasuta arstiabi. Ka hambaravi on Eestis kõigile alla 19-aastastele lastele ja noortele tasuta. Seega on tehtud muidu üsnagi kulukas hambaravi kõigile lastele kättesaadavaks.
Lapsel, kellel on puue või haigus, on samuti õigus austusele ja väärikale kohtlemisele. See tähendab, et last ei tohi jätta hooletusse, vaid ta peab saama elada täisväärtuslikku elu. Talle tuleb luua tingimused õppimiseks ja võimalused olla nii iseseisev kui võimalik. Puudega või mis tahes haigust põdeval lapsel peab olema võimalus ühiskonnaelus osaleda.
Artikkel 23
Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ärakasutamise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile.
Artikkel 19
Lapse suhtes pole õigustatud mitte mingit laadi vägivald — ei vaimne ega füüsiline. Vaimse vägivalla all mõeldakse alandamist, solvamist, isoleerimist ja muid tegevusi, mis mõjutavad lapse vaimset tervist.
Füüsilise vägivalla all mõeldakse aga jõu kasutamist, mille eesmärk on põhjustada kuitahes kerget või rasket valu ning ebamugavust. Ka lapse kehaline karistamine ja kehalise karistusega hirmutamine on vägivald.
Artikkel 6
Kui lapsele saab osaks mis tahes vägivald – olgu kodus, koolis või tänaval –, saab laps pöörduda abi saamiseks inimeste poole, kes teda nõu ja jõuga aitavad. Laps saab usaldusväärse inimese poole pöörduda lasteaias, koolis, perekeskuses või arstikeskuses. Samuti võib helistada nõu saamiseks lasteabitelefonile 116 111 või võtta ühendust oma linna või valla lastekaitsetöötajaga. Vajadusel võib pöörduda politsei poole telefonil 112.
Laps ei tohi olla seksuaalobjekt. Enamikule inimestest on see enesestmõistetav. Kahjuks on neid, keda tõmbab seksuaalselt laste poole — neid inimesi nimetatakse pedofiilideks. Nad võivad otsida lastega kontakti avalikes kohtades, näiteks lasteaedade ja koolide läheduses või sotsiaalmeedias. Seetõttu ei tohi laps kunagi võõraste täiskasvanutega kaasa minna ega sotsiaalmeedias oma andmeid tundmatutele inimestele jagada. Paraku võivad pedofiilid olla ka lapse enda lähisugulased või tuttavad. See teeb nende juhtumite avastamise eriti keeruliseks.
Artikkel 34
On väga oluline, et laps või tema usaldusisik annaks lapse ebatavalisest kontaktist võõra inimesega ja seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest kohe teada politseile telefonil 112 või lasteabitelefonil 116 111.
Mõni laps võib sattuda ka pornograafiatööstusesse. Lastepornograafia on see, kui lapsi filmitakse, pildistatakse või näidatakse seksuaalsel viisil. Võib esineda ka lapsprostitutsiooni. See on lapse sundimine seksuaalvahekorrale ja muule seksuaalsele tegevusele raha eest. Need on rasked kuriteod, millest tuleb politseile viivitamatult teatada.
Samuti võivad lapsed mitmetel põhjustel sattuda lapseröövi ohvriteks. Näiteks võidakse laps röövida seksuaalseks ärakasutamiseks, müümiseks, lapsendamiseks või tööjõuna kasutamiseks. Lapserööviks nimetatakse ka seda, kui vanemad on lahku läinud ja üks vanematest võtab teist vanemat teavitamata ja ilma tema nõusolekuta lapse endaga kaasa. On olnud juhtumeid, kus üks vanem viib lapse teise riiki ilma teise vanema loata või kohtuotsust eirates.
Artikkel 35
Ohvriks langenud lapsele tuleb osutada abi ja pakkuda hoolitsust, mis on talle raskes olukorras ja tekkinud haavade puhul vajalik – olgu need siis kehalised või hingelised.
Artikkel 39
Riik peab lapsi kaitsma narkootikumide tarvitamise eest. Näiteks selgitatakse lastele põhjalikult erinevate narkootikumide kasutamise tagajärgi. Keelatud ainete tarvitamist saab ennetada, kui pakkuda lastele ja noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimalusi. Lapsi, kes on sattunud uimastisõltlaseks, aidatakse sõltuvusest vabaneda võõrutusprogrammide kaudu.
Artikkel 33
Kui laps ise rikub seadust, tuleb teda kohelda täiskasvanud rikkujast erinevalt. Eesti seaduse kohaselt on laps alates 14. eluaastast süüvõimeline, st ta vastutab oma tegude eest nagu täiskasvanu. Kui seda peetakse põhjendatuks, võib vähemalt 14-aastast last karistada samade põhimõtete järgi, nagu karistatakse täiskasvanuid. Enamikul juhtudest rakendatakse alaealise suhtes teistsuguseid lahendusi ja mõjutusvahendeid kui täiskasvanute suhtes. Lapse puhul ei ole eesmärk mitte tema karistamine, vaid käitumise mõjutamine: näiteks lepitamine, kahju hüvitamine, lapsele mitmesuguste teenuste ja toe pakkumine ning raskematel juhtudel kinnisesse asutusse saatmine. Kui politsei mingil põhjusel lapse vahistab, on lapsel õigus oma vanematele helistada ja kirjutada.
Artikkel 37
