Seekordse inimõiguste aastakonverentsi teema oli sõda, diktatuur ja inimõigused. Õiguskantsler Ülle Madise küsitles vestlusringis "Venemaa pärast..." rahvusvaheliste suhete professorit Nina L. Hruštšovat ja Nobeli rahupreemia laureaati, Novaja Gazeta peatoimetajat Dmitri Muratovit. Milline võiks olla Venemaa tulevik? Kas tuleviku Venemaa liidrid õpivad välismaa või Venemaa ülikoolides? Kas valimisõiguslik kodanik vastutab oma riigi eest, kas ta peab andma oma parima, et riik tegutseks nii sisse- kui väljapoole õigesti? Hakkama vastu valele; kui valimised toimuvad, siis läbimõeldult valima, lähikondseid veenma, meelt avaldama. Paraku on see kollektiivne vastutus, tagajärjed - näiteks sanktsioonid, üldine rahvusvaheline suhtumine - tabavad kõiki.
Kuidas käsitleb oma rolli kodanik Venemaal? Vist iga rahvas tahab olla ainulaadne: loob enesekohase jutustuse, rahvusliku müüdi. Seda pole mõtet pahaks panna, kuni sellega ei õigustata vallutusi teisel pool piire. Piiri tunnetamine on aga eri rahvastel erinev. Ja venelaste kohta nentis Peeter Volkonski 2007. aastal salvestatud Ööülikoolis, et Venemaal ei ole piire. Venelase meelest on Venemaa seal, kus venelane on. Kas see on tõesti nii? Miks? Kõrvalt vaadates tundub, et imperialistlik ilmavaade on kultuuris ja poliitilises ajaloos väga sügavalt sees, ka võimuvastaste seas. Kas Venemaal saaks tekkida tugev, sõltumatut eneseteadlikku kodanikku võimestav keskklass? Selle alus on eraomandi kaitse nii bürokraatia kui kuritegevuse eest, see, et edu saavutamisel ei loe niipalju suhted kui kinnistusraamat ja äriregister.
Vastused võeti kokku Kuku raadio saates "Olukorrast ajakirjanduses" (13. veebruar 2023) ja ETV Välisilmale antud intervjuus.
Inimõiguste aastakonverents 2023