Täpsem otsing
Õiguskantsler Indrek Teder esitas eile Riigikogule uue ettepaneku jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli korra põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kuid parlament ei toetanud ettepanekut. Täna esitas õiguskantsler jälitustoimingutest teavitamise korra põhiseadusvastasuse küsimuse lahendamiseks taotluse Riigikohtule.
Õiguskantsler Indrek Teder esitas Riigikogule jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli korra põhiseadusega kooskõlla viimiseks uue ettepaneku.
Õiguskantsler esitas Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks kriminaal-menetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahv, mis välistab enne 2013. aastat lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasi-lükkamise osas korralise kohtuliku kontrolli. Säte on põhiseadusega vastuolus, kuna õiguskord ei taga varasemalt tehtud jälitustoimingutest teavitamise suhtes tõhusat ja süsteemset järelevalvet.
Lasteombudsman Indrek Teder tuletab meelde, et seadusest tulenevalt on igaühel kohustus viivitamatult teatada abivajavast lapsest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või politseile. Andmekaitse ei ole abivajavast lapsest teatamisel takistuseks.
Indrek Teder on seisukohal, et on olemas tungiv vajadus üheste ja selgete juhiste järele, mis aitaks lastega igapäevaselt töötavatel spetsialistidel täita seadustest tulenevaid kohustusi lapse abistamisel ja tema abivajadusest teatamisel, järgides samas ka isikuandmete kaitse põhimõtteid.
Indrek Teder on seisukohal, et Riigiprokuratuur ei kaalunud Kaitsepolitseiametile kohtueelse menetluse andmete hulka kuuluva kahtlustatava nime avaldamiseks loa andmisel kõiki seaduses toodud asjaolusid. Õiguskantsleri hinnangul on küsitav, kas Rene Toomse kriminaalasja kohtueelse uurimise andmete avalikustamiseks oli olemas seaduses nõutud avalik huvi.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et väeüksuste praktika ajateenijate isikuandmete töötlemisel on mõnes osas õigusvastane.
Õiguskantsler saatis väeüksuste ülematele soovituse lähtuda ajateenijate isikuandmete kogumisel kehtivast õigusest. Õiguskantsler soovitab lõpetada ajateenijatelt niisuguste andmete kogumine, mille töötlemiseks ei ole õiguslikku alust ning mille küsimiseks puudub teenistuslik vajadus.
Õiguskantsler tunnustas kontrollkäigu tulemusel Koeru Hooldekeskuse head praktikat isikuandmete töötlemisel ning õiguskantsleri märkuste operatiivsel lahendamisel.
Indrek Teder peab hooldekeskuse poolt väljatöötatud nõusoleku vormi isikuandmete töötlemiseks positiivseks näiteks dokumendi heast arusaadavusest hoolekandeteenuse saajale.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et rahvastikuregistri seadus, mis võimaldab avalike ülesannete täitmiseks kogutud isikuandmeid juriidilisele ja füüsilisele isikule õigustatud huvi korral tasu eest väljastada, ei vasta põhiseaduse nõuetele.
AS Andmevara on volitusi ületades oma korraldusega seadnud andmete väljastamisele seadusest mittetulenevaid piiranguid.
Õiguskantsler Allar Jõks on kujundanud oma lõppseisukoha Politseiameti tegevuse õiguspärasuse osas aprillirahutuste fotode avalikustamisel veebis. Allar Jõks leiab, et Politseiametil oli õiguslik alus isikute fotode avaldamiseks.
Õiguskantsler Allar Jõks algatas ajakirjanduses ilmunud teabe ja isikult laekunud avalduse alusel menetluse Viimsi valla sissesõiduteedele paigaldatava videojälgimissüsteemi põhiseadusele vastavuse selgitamiseks.
Allar Jõks pöördus Viimsi vallavanema Urmas Arumäe poole, soovides selgitust, millistele õiguslikele alustele tuginedes paigutab Viimsi Vallavalitsus valla teedele videojälgimissüsteemi ning asub koguma andmeid isikute liikumise kohta.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis siseministrile ettepaneku isikuandmete kaitse seaduse muutmiseks. Õiguskantsler on seisukohal, et isikul peab olema võimalus kaitsta oma põhiõigusi ning vältida isikuandmete väärkasutust ka juhul, kui need andmed on kord juba avalikustatud.
Õiguskantsler korraldab 13. mail koostöös Saksa Rahvusvahelise Õiguskoostöö Fondiga rahvusvahelise andmekaitsealase teaduskonverentsi „Infonälg vs. privaatsusjanu“. Sellega jätkab õiguskantsler kaks aastat kestnud teaduskonverentside korraldamise traditsiooni, mille eesmärk on juhtida tähelepanu olulistele probleemidele Eesti õiguskorras.