Täpsem otsing
Õiguskantsleri, Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajad arutasid ühisnõupidamisel õiguskantsleri praktikas tõusetunud õigusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleeme. Otsustati kaardistada riigi õigusabi seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning kohtuda lahenduste leidmiseks edaspidi kolmepoolselt kord kvartalis.
Õiguskantsler Allar Jõks peab märgukirjas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule vajalikuks Narva ja Kohtla-Järve arestimajade kinnipidamistingimuste otsustavat parandamist. Justiitsministeerium ja Siseministeerium ei ole vaatamata õiguskantsleri ettepanekutele suutnud viia olukorda arestimajades põhiseadusele ja Euroopa nõuetele vastavaks. Euroopa Inimõiguste Kohus on Eestilt välja mõistnud esimese kahjutasu ebainimliku ja alandava kohtlemise eest kinnipidamisasutuses.
2.- 4. novembril külastasid Eesti õiguskantslerit Leedu ombudsman Albina Radzevièiūtė ning tema nõunik Dalia ®ukauskienė. Leedu ombudsmani Eesti-visiidi eesmärk oli tutvuda õiguskantsleri järelevalvega vanglate üle ja õiguskantsleri kontrollkäikude korraldusega.
Leedu ombudsmanile tutvustati Murru vanglat - üht Eesti suurimat laagertüüpi kinnist meestevanglat, mis viib täide vabaduskaotuslikke karistusi ning kus kannab karistust umbes 1600 kinnipeetavat.
Õiguskantsler Allar Jõks esineb neljapäeval, 29. septembril kell 10.00 Riigikogu ees suulise ettekandega oma möödunud aasta tegevusest ning hindab seadusloome ja avaliku võimu tegevuse vastavust põhiseadusele tänases Eestis.
Seekordne ettekanne parlamendi ees on järjenumbrilt juba kaheteistkümnes taasiseseisvunud Eesti õiguskantsleri tegevusaastate jooksul.
Õiguskantsler Allar Jõks kohtub 15. septembril kell 13.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2004. aasta tegevuse ülevaate.
Õiguskantsleri järjekorranumbrilt juba kaheteistkümnes tegevuse ülevaade käsitleb ülevaateaastat, mis on väga oluline verstapost õiguskantsleri institutsiooni arengus. 2004. aasta 1. jaanuarist laiendas seadusandja õiguskantsleri seaduse muudatustega oluliselt õiguskantsleri kui ombudsmani tegevusvaldkonda, andes tema kontrolli alla kõigi avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute tegevuse põhiseaduse täitmisel.
Riigikohtu üldkogu tunnistas oma 19. aprilli otsusega kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätte, mis keelustas valimisliitude kohaliku omavalitsuse valimiskomisjonile registreerimiseks esitamise alates 1. jaanuarist 2005 ning takistas koosmõjus erakonnaseaduse normidega kohalike omavalitsuste elanikel nimekirjade sõltumatut esitamist kohalikel valimistel.
Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kuritegevusvastases võitluses eesmärkide seadmine – kuritegude avastamise protsendi tõstmine, uurimisasutuste efektiivsema töö tagamine, nn eelisvaldkondade määratlemine – on lubatav ning ei riku põhiseaduses sätestatud demokraatliku õigusriigi printsiipe. Kuid kohustuslike või kohustuslikena mõistetud arvnäitajate kehtestamine võib kergelt viia põhiõiguste ja vabaduste rikkumiseni.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis märgukirja justiitsminister Ken-Marti Vaherile, milles tegi ministrile ettepaneku kajastada inimesele saadetavas täitekutses kõiki võlgnikult täitemenetluse käigus väljanõutavaid summasid. Selleks tuleb ministril muuta määrust, millega sätestatakse täitekutse sisu.
Praegu kehtiv justiitsministri määrus „Kohtutäituri ametitegevus ja selle üle järelevalve teostamise kord“ ei nõua esmases täitekutses lisaks nõude summale ning kohtutäituri tasule ka täitekulude kirjapanemist.
Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad järgima seadust ja põhiseadust. Põhiseaduse kohaselt on eesti keel riigikeel (§ 6) ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel (§ 52 lõige 1). Seaduses on selge nõue, et volikogu istung viiakse läbi eesti keeles. Esinedes Tallinna Linnavolikogu istungil vene keeles ning keeldudes eesti keele kasutamisest, rikkus linnavolikogu liige Dimitri Klenski kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning läks vastuollu põhiseadusega.