Täpsem otsing

Piira ajaliselt
Sisutüüp
Märksõnad
Menetluse liik ja väljund
Valitsemisala
Leitud vasteid: 21 - 40 / 123

Õiguskantsler Ülle Madise ja välissuhete juht Kertti Pilvik osalesid 12. mail Euroopa Ombudsmanide Võrgustiku veebikohtumisel. Tavapäraselt jagati kogemusi inimeste murede lahendamisel. Kõikides riikides on inimeste eraelu puutumatus suure surve all: soov kontrollida viirust jälgimistehnoloogiate abil on mõistetav, nagu seegi, et tahetakse võimalikult täpselt teada nakatunute andmeid.

Kirjalik ülevaade õiguskantsleri tööst ja tegevusest möödunud ülevaateaastal ehk siis 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini k.a on teieni jõudnud. Sinna on koondatud kõikide õiguskantsleri töölõikude olulisemad tulemused.

13. juunil võõrustas õiguskantsler Ülle Madise oma kantseleis Euroopa inimõiguste volinikku Dunja Mijatovići. Kohtumisel arutleti inimõiguste olukorra üle Eestis.

Õiguskantsler Ülle Madise korraldab 23.−24. jaanuaril Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvahelise seminari, kus 36 riigi õiguskantslerid ja ombudsmanid arutavad globaalse digipöörde mõju inimeste õiguste ja vabaduste kaitsele ning jagavad omavahel töökogemusi.

Narva-Jõesuu Hooldekodu kontrollimisel tuvastasid õiguskantsleri nõunikud, et üldhinnang hooldekodule on positiivne ning personali töö väärib tunnustust. Siiski tuvastas õiguskantsler hooldekodu tegevuses mitmeid rikkumisi. Ida-Viru maavanem ei ole teostanud hooldekodu üle nõuetekohaselt järelevalvet ning ei ole kasutanud maavanemale antud pädevust isikute põhiõiguste kaitsmisel. 

Õiguskantsler Indrek Teder saatis kontrollkäigu tulemusena isikute põhiõiguste tagamiseks soovitused SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatusele ja Ida-Viru maavanemale.

Õiguskantsler Indrek Teder viib 9. – 10. detsembril läbi visiidi Ida-Virumaale.

Isikute põhiõiguste ja –vabaduste kaitse jälgimiseks teevad õiguskantsler ja tema nõunikud kontrollkäike mitmetesse asutustesse. Õiguskantsler kohtub Narva Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega ning tutvustab õiguskantsleri tööd. Toimub õiguskantsleri usalduslik vastuvõtt isikutele, kus inimesed saavad põhiõigusi ja –vabadusi puudutavates küsimustes õiguskantsleri poole pöörduda ning esitada avaldusi. 

Eesti õiguskantsleri vanemnõunik Mari Amos valiti SPT – piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise rahvusvahelise alamkomitee liikmeks.

Eesti õiguskantsleri ametniku valimine rahvusvahelise kontrolliorgani liikmeks on tunnustuseks piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise vastase kontrollmehhanismi ülesehitamisele ja käivitamisele Eestis.

Õigusriik kaitseb inimväärikust ning igaühe vabadust ja vastutust. Õigusriigis kehtivad seadused kõikidele ühtmoodi, sest kellegi käes pole liialt palju võimu. Ka parlament peab alluma põhiseadusele, valitsus omakorda parlamendile, seadusele ja põhiseadusele; kohus peab olema ja ka näima sõltumatu, mis tähendab: täitma sõltumatult seadust ja põhiseadust. Ühegi võimuharu ega ametikandja tegevus ei tohi olla seaduse ega kontrolli alt väljas ja mitte kellelgi ei tohi olla voli teha kiiresti, kitsas ringis ja teiste võimuharude ning rahva kontrollita ühiskonda mõjutavaid otsuseid.
Arusaama väärikast vananemisest ei saa kokku võtta ühe lausega. See võib tähendada võimalust käia kõrge eani tööl, olla kogukonnas aktiivne, pühenduda lapselaste kasvatamisele, et maksta oma memme vaev. Oluline on tervis, elurõõm, majanduslik kindlustunne. Kindlustunne ka elulõpuks, õigus väärikalt määrata, mis saab ränga terviseseisundi korral.
8. oktoobril toimub Tallinnas Vabamus eakate heaolu käsitlev konverents „Väärika vananemise võimalikkusest. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? (G. Suits)“.
Õiguskantsler Ülle Madise andis Riigikogu istungil ülevaate oma tegevusest ajavahemikul 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019. Lõppenud aruandeperioodil saadeti õiguskantsleri ametkonnale ühtekokku 3782 avaldust.
Viru vanglasse kontrollkäigu teinud õiguskantsler märkis, et vangla peamine probleem on kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult tegelevate ametnike puudus.

Täna toimub Tallinnas Kultuurikatlas õiguskantsleri inimõiguste nõukoja avaistung. Nõukotta valiti avalikul konkursil 50 inimest erinevatelt elualadelt üle Eesti.

Õiguskantsler kutsub kokku nõukoja, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit inimõiguste kaitse ja edendamise teemal ning inimõiguste olukorra jälgimisel lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse standarditest.
Artiklis on vaadeldud viimaste aastate Euroopa riikide põhiseaduste muutmise ja selle ümber käiva debati suundumusi. Autori arvates võib mõnes neis küsimuses vajada rahva aluskokkulepe täiendamist ka Eestis.
Õiguskantsleri nõuniku Kristi Ploomi ja nooremnõuniku Ralf Järvamägi artikkel "Ela ise ja lase teisel ka elada", ajakiri Sotsiaaltöö nr 2/2014.

Täna, 5. mail esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2013”, mis käsitleb Eestis möödunud aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid.

Aruanne on kättesaadav siin.

1948. aastal ÜRO Peaassamblees vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsioon on olnud inspiratsiooniallikaks kõikidele hiljem väljatöötatud inimõiguste konventsioonidele. Inimõiguste ülddeklaratsioon tunnistas esimest korda inimõiguste universaalsust ning kujundas seeläbi inimõiguste kaitseks ettevõetavaid tegevusi üle kogu maailma.