1. ÕPI OMA ÕPILASI TUNDMA.
Korraldage koos erinevaid klassiüritusi ning veeda õpilastega vahetunnis ühiselt aega. Tunniväline tegevus loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel reegleid paremini kehtestada. Selliste suhete loomiseks on kahtlemata vaja sinu tahet ja aega.
2. Loo kontakt lapsevanematega.
Koostöö kodu ja kooli vahel peab algama hetkest, kui lapsest saab koolilaps. Anna vanematele teada, millised on kooli ootused õpilase käitumisele ning uuri, millised on vanemate ootused koolile. Tähtis on, et vanemad tunneksid, et nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud vastutust lapse toetamisel. See on võimalik vaid siis, kui vanematesse suhtutakse austavalt ja nendega tehakse järjepidevalt koostööd. Koostöö vanematega sujub ladusamalt, kui see tugineb ühistele väärtustele ja eesmärkidele. Julgusta vanemaid vajadusel enda poole pöörduma. Ainuüksi teadmine, et kool on avatud ja koostööaldis partner, aitab leevendada nii mitmeidki vanemate muresid ja hirme.
3. Leia igas õpilases tema tugevused ning peegelda neid ülejäänud õpilastele.
Tugevuste märkamine ja nende teadvustamine võimaldab lapsel oma nõrgemate külgedega paremini toime tulla. Samuti lisab see teadmine enesekindlust, mis on aluseks heale enesetundele. Klassis end hästi tundev õpilane on parema õppeedukusega õpilane.
4. Pööra tähelepanu positiivsele käitumisele.
Sageli peetakse positiivset käitumist iseenesest mõistetavaks ja reageeritakse ainult negatiivsele käitumisele. Kui õpilased näevad, et õpetaja tähelepanu saab ka läbi positiivse käitumise, siis väheneb neil vajadus negatiivset käitumismustrit järgida.
5. Soodusta õpilaste omavahelist suhtlemist.
Vaheta regulaarselt pinginaabreid ja moodusta erinevaid töögruppe. Nii õpivad lapsed töötama ka nende kaaslastega, kellega nad läbi ei saa. Oluline on anda lastele teada, et nad ei pea olema kõigiga sõbrad, kuid nad peavad suutma kõigiga koos töötada. Selline koostööoskus on õpilaste sallivuse arendamiseks ülimalt tähtis.
6. Loo võimalusi, et kõik õpilased oleksid klassi üritustesse kaasatud.
Iga õpilane tahab tunda, et ta kuulub oma klassi ja on selle klassi jaoks vajalik. Oluline on meeles pidada, et õpetaja hoiak ja suhtumine määrab suuresti laste hoiaku ja suhtumise.
7. Mõtle läbi, kuidas tagad klassis korra.
Kord klassis annab õpilastele kindlustunde ja loob turvalise keskkonna. See aitab vältida paljusid probleeme, sh kiusamist. Väljenda oma ootusi õpilaste käitumisele ning pane paika klassi reeglid. Kaasa õpilasi reeglite väljatöötamisse, arutades nendega, millises klassis nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest ja nende rikkumise tagajärgedest, siis on neil lihtsam nendest kinni pidada.
8. Õpeta õpilastele, kuidas probleeme lahendada.
Probleemid ja konfliktid on inimeste igapäevaelu loomulik osa ja ei tähenda alati negatiivset. Paraku võib oskamatu konfliktide lahendamine viia tõsisemate probleemideni, sh kiusamiseni. Sageli ei ole õpilaste oskused probleemide lahendamiseks piisavad. Seetõttu on loomulik, et õpetajal tuleb neid oskusi õpetada.
9. Vii ennast kiusamise teemaga kurssi.
On väga oluline, et sa õpetajana teaksid, et iga koolis toimuv konflikt ja tüli ei ole veel kiusamine. Selleks, et osata vajadusel sekkuda, tuleb probleemist aru saada ja hinnata, kas tegu on kiusamise või mõne muu probleemiga. Tähtis on, et õpetajana mõistaksid oma vastutust ja rolli õpilaste turvalisuse ja heaolu tagamisel.
10. Selgita õpilastele, mis on kiusamine ja mida nad peaksid kiusamise puhul tegema.
Sageli on laste arusaam kiusamisest väga piiratud. Näiteks ei pruugi nad teada, et kaaslase ignoreerimine võib samuti olla kiusamine; või et igaühel on õigus tunda end koolis turvaliselt ja selle õigusega kaasneb kõigil kohustus käituda viisil, mis võimaldab end turvaliselt tunda. Selgita õpilastele, et igaühel on õigus ja kohustus kiusamisest rääkida, sest sel viisil seistakse oma ja teiste õiguste eest. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine. Õigus ja kohustus kiusamisest rääkida on ka siis, kui nähakse, et kiusatakse kedagi teist. Selgita, et pealtvaatajatena on just neil kõige suurem võimalus kiusamist lõpetada – kiusamine ei ole vaid kiusajast tulenev probleem, sellele aitab kaasa ka kõrvalseisjate passiivsus.
1. Ole tähelepanelik ja jälgi õpilaste käitumist.
Sekku viivitamatult, kui sulle tundub, et tegu võib olla kiusamisega. Näiteks, kui kaks õpilast vahetunnis rüselevad ja sa ei ole kindel, kas see on omavaheline nali või kiusamine, astu nende juurde ja tunne selle vastu huvi. Mõnikord piisab lihtsalt sõbralikust küsimusest: “Mis huvitav tegevus teil siin käsil on?”. Jälgides osapoolte reaktsioone võid aru saada, kuivõrd tõsise asjaga on tegu.
- Kui tegu on mõlemapoolse füüsiliselt aktiivse mänguga, siis võid lihtsalt mainida, et mõlemal on õigus mäng katkestada, kui see enam ei meeldi või kui keegi saab haiget. Jälgi tähelepanelikult nende edasist tegevust ning sekku kohe, kui olukord läheb üle piiri.
- Kui tegu on võimaliku kiusamisega, siis väljenda kindlameelselt kooli seisukohta kiusamise lubamatuse suhtes. Anna teada, et sa teavitad olukorrast klassijuhatajat ja antud teemaga tegeldakse esimesel võimalusel. Oluline on, et sa sel hetkel reageerid, mitte ei kõnni sellest olukorrast mööda.
2. Suuna õpilaste tegevus muule aktiivsele tegevusele.
Kui märkad õpilaste vahel liiga agressiivset mängu, siis suuna nad mõnele sarnasele tegevusele, kus liigategemise oht on väiksem. Näiteks, kui õpilased loobivad õues üksteist käbidega, siis sekku mänguliselt joonistades kriidiga mõnele puule märklaua ja pakkudes lastele välja, et nad hakkaks käbidega hoopis märki viskama. Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat pingutust.
3. Kui vaja, siis sekku füüsiliselt.
Kui on ilmne, et õpilaste omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad füüsiliselt teineteisest lahutada. Kui sa tunned, et see käib sul üle jõu, pead kutsuma abi. Koolipersonali kohustus on sekkuda ning tagada laste turvalisus.
4. Reageeri igale õpilasele, kes pöördub sinu poole murega kiusamise pärast.
Kuigi sulle võib tunduda, et tegu on tühise asjaga ja õpilane peaks ise hakkama saama, ei pruugi see tegelikult nii olla. Sageli õpilased kannatavad aastaid vaikides, sest ei julge midagi teha või ei tee keegi nende murest välja. Samuti on iga laps individuaalne ja mõne lapse jaoks võib solvamine, mida teised suudavad naljana võtta, põhjustada väga suuri üleelamisi.
5. Tunne ise huvi õpilase käekäigu vastu, keda klassis teiste tegemistest tihti välja jäetakse ja suuna õpilasi teda kaasama.
1. Säilita rahu, kuigi see võib olla väga raske.
Sina õpetajana oled professionaal, kes on oma käitumisega õpilastele eeskujuks. Emotsioonide ajel tegutsema asudes võid teha otsuseid, mida hiljem kahetsed.
2. Hinda oma enesetunnet ja oskusi.
Kas sa suudad ise seda olukorda lahendada või vajad sa kellegi abi? Vajadusel otsi keegi, kelle poole sa saaksid abi saamiseks pöörduda (nt koolipsühholoog). Pole häbiasi tunnistada, et ma ei oska või ma kardan antud teemaga tegeleda. On aga lubamatu olukorda ignoreerida ja jätta õpilane oma murega üksi.
3. Vestle kiusatavaga.
Tähtis on, et kiusatav tunneks, et teda on märgatud ja ta ei ole oma murega üksi. Samuti peab ta teadma, et kiusamisest rääkides astub ta enda eest välja ja see on esimene oluline samm kiusamise lõpetamiseks. Julgusta teda juhtunust täpsemalt rääkima. Ära paku talle kiireid lahendusi, vaid pigem kuula ja lase tal rääkida. See võib olla esimene kord, kui ta sellest üldse kellelegi räägib. Kiirete soovituste andmisel võib kiusatav tajuda, et tegelikkuses teda ei mõisteta. Ole toetav ja küsi rahulikult, millal kiusamine aset on leidnud, mis täpsemalt on toimunud ja kes on olnud sellega seotud. Lisaks uuri, kes on need õpilased, kellega kiusatav läbi saab ja kes teda toetavad. Anna talle teada, et nüüdsest tema murega tegeldakse ja vajadusel võib ta abi saamiseks julgelt sinu poole pöörduda.
4. Vestle kiusajaga.
Olgugi, et sa võid tunda väga segaseid tundeid kiusaja suhtes, on oluline, et sa õpetajana temasse siiski väärikalt suhtuksid. Rahulikult ning kindlameelselt rääkides on võimalus suurem, et sinu jutt läheb kiusajale korda. On oluline anda kiusajale sõnum, et tema käitumine on lubamatu ning see peab lõppema. Kuigi kiusaja võib hakata pakkuma erinevaid vabandusi või õigustusi oma käitumisele, on tähtis väljendada, et mitte miski ei õigusta kiusamist ja see peab lõppema. Võid kiusaja käest uurida, kuidas tema arvates võiks antud olukorda lahendada. Kui vestlus on olnud edukas ning ta tõesti mõistab oma väärat käitumist, siis oskab ta pakkuda ka lahendusi. On tähtis, et kiusaja saaks võimaluse ise oma käitumist muuta. Seetõttu ei tasu kiirustada vanemate kooli kutsumisega, sest see võib olukorda hoopis halvendada. Kiusajale tuleb anda teada, et ka peale antud loo lahendamist on tema edasine käitumine teatud aja jooksul õpetaja kõrgendatud tähelepanu all. Kiusava käitumise jätkumisel rakenda juba karmimaid tagajärgi (nt vanemate kooli kutsumine, täiendavate tugispetsialistide kaasamine).
5. Ühisvestluse läbiviimine.
Kui kiusatav on nõus ja sa usud, et suudad sellist vestlust juhtida, siis võid läbi viia ühise vestluse kiusatava ja kiusajaga. On oluline, et sel vestlusel keskendutakse edasisele käitumisele ja kokkulepetele, mitte ei arutata minevikusündmusi.
6. Jälgi olukorda.
Isegi, kui oled edukalt läbi viinud vestluse kiusatava ja kiusajaga, on oluline jälgida teatud aja jooksul mõlema osapoole käitumist. Tähtis on, et kiusatav tajuks, et ta on kaitstud ja ta pole üksi ning kiusaja teaks, et ta ei saa oma senist käitumist jätkata.
7. Leia ja kaasa tugiõpilasi.
Leia kiusatava sõbrad ja kaasa neid kiusatava toetamisse. Juhul, kui tal ei ole sõpru, võid kaasata tugiõpilasi mõnest vanemast klassist. Selleks, et vältida üksikute õpilaste esile toomist, leia oma klassile koolis sõprusklass ning lepi kokku, kes kelle tugiõpilane võiks olla. Koos sõprusklassi klassijuhatajaga võite korraldada ühisüritusi või ühistunde (nt vanemad lapsed annavad noorematele tunde või nooremad esinevad vanematele). Nii saavad lapsed paremini omavahel tuttavaks ning julgevad vajadusel teineteise poole pöörduda.
8. Teavita lapsevanemaid kiusamisest, kuid hoia neid olukorda sekkumast.
Informeeri vanemaid sellest, et koolis tegeldakse kiusamise teemaga põhjalikult. Samuti selgita, mida nemad saavad oma lapse toetamiseks ära teha. Anna vanematele teada, et nende rahulik käitumine on eeskujuks lastele ja seeläbi kasvab laste võime end koolis turvaliselt tunda. Teavita, et juhul, kui tekib vajadus, kaasab kool kohe vanemad. Hoia vanemaid asjade käiguga kursis.
9. Kui näed, et koostöös perega ei ole olukord lahenenud, siis võib olla vajalik lastekaitsetöötaja kaasamine.
Lastekaitsetöötajal on õigus ja võimalus täpsemalt perelt olukorra kohta infot koguda ja sellele vastavalt tegutseda.
10. Kui tegemist on väga tõsise kiusamisjuhtumiga ning koolipoolsed tegevused pole olukorda lahendanud, võta ühendust politseiga.
Loomulikult on igal koolil selleks omad reeglid, mida tuleb järgida. Tähtis on see, et kiusatav saab abi ja kiusaja mõistab, kui taunitav on tema tegevus. Vastavalt karistusseadustikule on laps süüvõimeline ehk teda saab karistusseadustiku alusel karistada alates 14. eluaastast. Alla 14-aastaste poolt toimepandud rikkumiste osas kohaldub alaealise mõjutusvahendite seadus (mille alusel on mõjutusvahendite määraja alaealiste komisjon).
