Tallinn ja Maardu lõpetavad õiguskantsleri soovitusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitujate õiguste piiramise

 


Vastuseks õiguskantsler Allar Jõksi soovitusele viia ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri põhiseaduse ja seadustega kooskõlla teatas Tallinna Linnavolikogu õiguskantslerile, et  volikogu on Allar Jõksi nõudmised täitnud.


Tallinna Linnavolikogu 22. septembri istungil vastuvõetud määrusega tunnistati  ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja isikute õigusi rikkuvad punktid kehtetuks. 


Ka Maardu Linnavolikogu on teatanud Allar Jõksile, et töötab vastavalt õiguskantsleri  nõudmistele välja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra uue redaktsiooni.


Õiguskantsler Allar Jõks saatis augustis märgukirjad Tallinna Linnavolikogule ja Maardu Linnavolikogule, paludes viia vastavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumist reguleerivad määrused kooskõlla põhiseaduse ja seadustega.  Mõlema linna volikogud olid piiranud tarbija õigust nõuda ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omanikult või valdajalt leppetrahvi lepingujärgsetest kohustustest mittekinnipidamise eest.


Nii Tallinna kui ka Maardu linnavolikogu oli oma määrusega kehtestatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas piiranud liituja õigust nõuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikult või valdajalt leppetrahvi – liitujale või kliendile makstava leppetrahvi piiriks on kehtestatud määrusega 10% liitumistasust. Samas ei sätestanud  eeskiri piirmäära viivisintressi summale, mida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja võib nõuda liituja käest.


Kokkuvõttes mõjutasid eeskirja vastavad punktid lepingupoolte õiguste tasakaalu liituja kahjuks. Tallinna Linnavolikogu ja Maardu Linnavolikogu olid mitte üksnes reguleerinud tsiviilõigusliku vastutuse küsimusi seaduslikkuse põhimõtet rikkudes, vaid olid piiranud ühisveevärgi omaniku või valdaja vastutust tarbija kahjuks, mis on vastuolus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusega.


Õiguskantsler on seisukohal, et ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud eeskirjas peavad kõik normid jääma seadusest tuleneva volituse raamidesse. Volitusnormi eesmärgiks on lahendada seaduses sätestamata liitumise küsimused valla- või linnavolikogu määrusega, arvestades kohalikku olukorda. Seejuures ei tohi kohalik omavalitsus nende küsimuste reguleerimisel ületada volitusnormi piire, minna vastuollu seaduse mõtte ja eesmärgiga või reguleerida küsimusi erinevalt seaduses sätestatust. Kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused peavad olema sätestatud seaduses.


Samuti leiab õiguskantsler, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadus ei anna alust liitumislepingu poolte vastutuse piiramiseks ja leppetrahvi piirmäära kehtestamiseks nii, nagu olid Tallinna ja Maardu volikogud oma eeskirjades põhiseadusvastaselt sätestanud.