Täna toimub Tallinnas Kultuurikatlas õiguskantsleri inimõiguste nõukoja avaistung. Nõukotta valiti avalikul konkursil 50 inimest erinevatelt elualadelt üle Eesti. Nõukoja liikmete seas on väljapaistva kogemusega sotsiaalhoolekande, vägivallaennetuse, hariduse ja teaduse, tervishoiu, geenitehnoloogia, meditsiinieetika, arhitektuuri, tööõiguse, isikuandmete kaitse, rahvuse ja keele, usuvabaduse ja keskkonnakaitse tundjad. Nõukoda koguneb üldkoosolekule kaks korda aastas, valdkondlike nõupidamisi korraldatakse vastavalt vajadusele sagedamini.
Esimesel nõukoja kohtumisel uuritakse, kuidas avalduvad aineline ja sotsiaalne ilmajäetus nõukoja liikmete tegevusalal. Kui nõupidamise käigus tuleb välja konkreetseid juhtumeid, kus inimene on sattunud põhiseadusevastasesse olukorda, asub õiguskantsleri ametkond neid juhtumeid oma volituste piires lahendama.
Õiguskantsler Ülle Madise ootab nõukoja liikmetelt nii teavet inimeste õiguste võimalikest rikkumistest kui teaduspõhist tuge esilekerkivate eriti keeruliste küsimuste lahendamiseks - olgu tegu geenitehnoloogia, meditsiinieetika või tänavate, väljakute ja üldkasutatavate hoonete lapsevankreid ja liikumisraskustega inimesi silmas pidava arhitektuuriga.
Põhiseadusevastase normi leidmisel algatab õiguskantsler põhiseadusvastaste seaduste ja määruste järelevalve. Kui asi pole seaduses, vaid riigi- või omavalitsusametniku teadmatuses või hoolimatuses, selgitatakse, kuidas tehtud viga parandada. Sel moel on õnnestunud koostöös Riigikogu, valitsusliikmete, linnade ja valdade ning ametnikega arvukalt ja kohati laialdaselt levinud inimõiguste probleeme lahendada. Nõukoda aitab luua veelgi terviklikuma pildi muredest, mis inimeste elu varjutavad, ning mõelda, kuidas olukorda terves Eestis parandada.