Sisedokumendid

Õiguskantsleri Kantselei eelarve

 

Majandusaasta aruanne

 

  • Õiguskantsleri Kantselei palgajuhend

 

Õiguskantsleri käskkiri  01.12.2017 nr 1-4/1723

 

Õiguskantsleri Kantselei palgajuhend

 

1. Üldsätted

 

1.1. Palgajuhend reguleerib Õiguskantsleri Kantselei ametnike palga ja töötajate töötasu määramise ja maksmise korda, samuti puhkusetasu maksmise korda.

1.2. Kantselei palgakorraldus tuleneb eelkõige õiguskantsleri seadusest, avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest.

 

2. Palgakomponendid

 

2.1. Ametniku palk koosneb põhipalgast, preemiast ja lisatasust.

2.2. Põhipalk on fikseeritud palga osa, mille määrab õiguskantsler.

2.3. Preemiat makstakse töötulemuste järgi eelarveliste vahendite olemasolul.

2.4. Lisatasu makstakse täiendavate tööülesannete täitmise eest kindlaksmääratud perioodil.

 

3. Põhipalga vahemikud

 

Põhipalga vahemikud on:

Ametnikud

Põhipalga vahemik (eurodes)

õiguskantsleri asetäitja-nõunik

3500–4400

direktor

3500–4400

osakonna juhataja

2900–3800

teenistuse juhataja

2500–3400

vanemnõunik

2000–3500

nõunik

1700–3400

nooremnõunik

1400–3300

Töötajad

 

välissuhete ja arendusjuht

2000–3000

kommunikatsioonijuht

2900–3800

pearaamatupidaja

1900–2900

nõunik

1600–3000

transpordi-, logistika- ja taristuspetsialist

1100–2200

referent

1000–2200

keeletoimetaja

 1500–2200

 

4. Palga määramine ja töötasu kokkuleppimine

 

4.1. Ametnikele palga määramisel ja töötajatele töötasu kokkuleppimisel arvestatakse Õiguskantsleri Kantselei arvestuslikku palga- ja töötasukulude eelarvet.

4.2. Ametnikule tema põhipalga määramisel ja töötajaga töötasu kokkuleppimisel lähtutakse selle juhendi punktis 3 toodud põhipalga vahemikust, ametniku/töötaja haridusest, töökogemusest, ametialastest teadmistest ja oskustest, töö spetsiifikast ja sellega seotud vastutusest.

4.3. Ametniku palga määrab käskkirjaga õiguskantsler.

4.4. Töötaja töötasu lepitakse õiguskantsleri ja töötaja vahel kokku töölepingus.

4.5. Eelarveliste vahendite olemasolu korral vaadatakse ametnike põhipalk ja töötajate töötasu üle üldjuhul kord aastas pärast arenguvestlusi. Ettepaneku põhipalga või töötasu muutmiseks teeb ametniku või töötaja vahetu juht.

 

5. Preemia määramine

 

Õiguskantsler võib preemia määrata vahetu juhi ettepanekul teenistusalaste saavutuste eest eelarveliste vahendite olemasolu korral.

 

6. Lisatasu määramine

 

6.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu võib olla ühekordne või tähtajaline.

6.2. Ettepaneku täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu määramiseks teeb õiguskantslerile ametniku või töötaja vahetu juht. Õiguskantsler otsustab lisatasu määramise, selle suuruse ja teenistusülesande täitmise aja.

 

7. Palga ja töötasu maksmine

 

7.1. Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu.

7.2. Palk ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kalendrikuu viimasel tööpäeval ametniku või töötaja poolt teada antud arvelduskontole. Kui kalendrikuu viimane päev on puhkepäev, kantakse palk või töötasu sellele eelneval tööpäeval.

7.3. Ametniku või töötaja soovi korral väljastab finantsnõunik-pearaamatupidaja ametnikule või töötajale teatise tema palga ja tasude ning nendelt tehtud kinnipidamiste, samuti tema töötasult arvutatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

 

8. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

 

8.1. Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.

8.2. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Ametniku või töötaja soovi korral makstakse puhkusetasu puhkusele järgneval palgapäeval.

8.3. Puhkuse katkestamise korral tasaarveldatakse ettemakstud puhkusetasu pärast puhkust esimesel palgapäeval.

 

9. Rakendussätted

 

9.1. Õiguskantsleri 21.12.2016 käskkirjaga nr 1-4/1615 kinnitatud „Õiguskantsleri Kantselei palgajuhend“ tunnistatakse kehtetuks.

9.2. Siinne palgajuhend jõustub 01.12.2017.

 

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

 

Õiguskantsleri Kantselei ametnike palgaandmed

 

Õiguskantsleri Kantselei riigihanked

 

Õiguskantsleri Kantselei juhised huvide konflikti ennetamiseks

1. Õiguskantsleri Kantselei (edaspidi: kantselei) juhised huvide konflikti ennetamiseks (edaspidi: juhised) lähtuvad eesmärgist reguleerida kantselei töökorraldust riigihanke planeerimisel ja korraldamisel, asjade soetamisel ning teenuste tellimisel, et ennetada, tuvastada ja kõrvaldada huvide konflikti juhtumeid.

2. Juhiseid rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse, korruptsioonivastase seaduse ja teiste õigusaktidega. Juhistes reguleerimata küsimustes lähtutakse kehtivatest õigusaktidest, ametniku eetikakoodeksist ja kantselei eetikakoodeksist. Juhiste nõuetekohast täitmist kontrollib direktori määratud vastutav isik.

3. Asjade soetamisel ning teenuste tellimisel lähtub kantselei järgmistest põhimõtetest: 

  • raha säästlik ja otstarbekas kasutamine; 
  • läbipaistvus ja kontrollitavus; 
  • võrdne kohtlemine;
  • konkurentsi tulemuslik ärakasutamine;
  • konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine;
  • keskkonnasäästlike lahenduste kasutamine.

 

4. Riigihanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga eirata huvide konflikti ennetamise meetmeid või riigihangete seaduse nõudeid.

5. Asjade soetamise ning teenuste tellimise korraldamisel ei tohi osaleda isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Huvide konflikti olukorras peab hankemenetlusega seotud isik viivitamata teatama kirjalikult direktori määratud vastutavale isikule sellise asjaolu ilmnemisest ja hoiduma konkreetse hankega seoses edaspidisest tegevusest. Huvide konflikti puudumist kontrollib vajadusel direktori määratud vastutav isik ka omal algatusel avalikult kättesaadavate andmebaaside põhjal ning küsides selgitusi hankeid korraldavatelt isikutelt. Huvide konflikti kahtluse korral on kõigil kantselei töötajatel õigus pöörduda õiguskantsleri poole, kes teeb vaidlusalustes olukordades lõpliku otsuse.

6. Kui asjade soetamise või teenuste tellimise eeldatav maksumus ületab 5000 eurot (ilma käibemaksuta), siis peab soetusele või tellimisele eelnema direktori kirjalik kooskõlastus.

7. Kui asjade soetamise või teenuste tellimise eeldatav maksumus ületab 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), tuleb hinnapakkumused võtta kirjalikult. Pärast hinnapakkumuste laekumist koostab soetust või tellimist korraldav isik nende põhjal kirjaliku kokkuvõtte kantselei direktorile. Kokkuvõte peab sisaldama hinnapakkumuste sisu, nende erinevusi ja soovitatava pakkuja eeliseid, samuti põhjuseid, kui pakkumus on võetud vaid ühelt pakkujalt.

8. Pakkumuste vahel valides lähtub kantselei nende vastavusest soovitud tingimustele. Eelistada tuleb parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumust. Võrdsete pakkumuste puhul valitakse hinnalt soodsam pakkumus.

 

Õiguskantsleri Kantselei koostatud või tellitud analüüsid jm publikatsioonid