ERR, 8. veebruar 2017
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei luba seadus praegu maksta hüvitust haldusreformi tõttu töö kaotavatele ametnikele. Lahendus oleks muuta ühinemislepingut või algatada seda lubav seaduseelnõu rahandusministeeriumi poolt.
Nii kirjutas Ülle Madise oma märgukirjas Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva vallavolikogudele.
"Iseenesest on soov maksta üldises korras ettenähtuist suuremaid hüvitisi antud olukorras mõistetav. Ühinemiste käigus on võimalik üheaegselt sama valdkonna teenistujate suurearvuline koondamine, millega võib kaasneda tavalisest raskem tööturuolukord selles valdkonnas. Teenistujate keerulisse olukorda sattumine võib õigustada suurema koondamishüvitise maksmist, kuid seda ei või teha seadusega vastuolus olevalt," seisis õiguskantsleri märgukirjas viie vallavolikogu esindajale.
Õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts seletas asja täpsemalt.
"Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja juhtis tähelepanu valdade ühinemislepingu punktile, mille kohaselt makstakse valdade ühinemisega seoses koondatavatele ametnikele ja töötajatele täiendavalt preemiat senise tulemusliku omavalitsusteenistuse eest järgmiselt: kolm kuupalka ühe kuni viieaastase teenistusstaaži puhul ning kuus kuupalka üle viieaastase staaži puhul," sõnas ta.
Luts selgitas, et sellise preemia maksmine oleks seadusega vastuolus, kuna ametnikule tohib maksta vaid sellist hüvitist või toetust, mis on seaduses ettenähtud.
"Ühinemislepingus, mille seaduslikust paluti õiguskantsleril kontrollida on ettenähtud seadustusest mitte tulenev hüvitise maksmine ametnikele, kes kaotavad töö," selgitas Luts.
"Teenistujate keerulisse olukorda sattumine võib õigustada suurema koondamishüvitise maksmist, kuid seda ei või teha seadusega vastuolus olevalt. Seetõttu peaks Rahandusministeerium kaaluma tavalisest suurema hüvitise maksmist võimaldava erinormi seaduseelnõu väljatöötamist. Kui seadusandja ei kehtesta vastavat erinormi, siis tuleb ühinemisleping avaliku teenistuse seadusega kooskõlla viia," lisas Luts.
Luts viitas veel, et avaliku teenistuse seaduse kohaselt võib ametniku palga ebaregulaarne osa – muutuvpalk - kalendriaasta jooksul ulatuda kuni 20 protsendini ametniku aastasest põhipalgast. Ühinemislepingus lubatud kuue kuupalga suurune hüvitis neisse raamidesse kuidagi ei mahu.
Korb lubab olukorra lahendada seadusemuudatusega
Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles ERR-ile antud kommentaaris, et on olukorrast teadlik ja asi lahendatakse seadusemuudatusega.
"Soovime omavalitsusi ühinemisprotsessis igati toetada ja seetõttu kavandame kohaliku omavalitsuse korralduse seadusse lisada sätte, mis tekkinud probleemi lahendab," ütles ta.
"Selle jõustumise korral saavad kohalikud omavalitsused võimaluse oma ametnikele ja töötajatele ühinemise tõttu koondamise korral maksta tulemusliku omavalitsusteenistuse eest suuremat preemiat, kui seda võimaldab praegu avaliku teenistuse seadus," selgitas Korb.
Ministri sõnul saavad omavalitsused selle preemia katta ühinemistoetuseks eraldatud vahenditest.