Rootsi ombudsmanid ja Eesti õiguskantsler arutavad ühisseminaril keskkonnaõiguse ja sotsiaalhoolekande probleeme

 


14.-15. novembril külastavad õiguskantsler Allar Jõksi Rootsi Parlamendi peaombudsman Mats Melin ning Rootsi Parlamendi ombudsmanid Kerstin Andre ja Nils-Olof Berggren.


Rootsi ombudsmanide visiidi raames toimub 14. novembril Õiguskantsleri Kantseleis ühisseminar keskkonnaõiguse ja sotsiaalhoolekande teemadel.


Nii Rootsi delegatsioon kui ka Eesti õiguskantsler käsitlevad ühisseminari avateemana  ombudsmani/õiguskantsleri pädevust ja viimase aasta suurimaid töövõite.


Keskkonnaõiguse ning sotsiaalhoolekande valdkondades analüüsitakse kahe riigi ombudsmanide ülesandeid ja õiguslikku baasi nende õigusvaldkondadega tegelemiseks, tuuakse esile olulisi probleeme ning lahatakse huvitavaid näiteid.


Eesti õiguskantsleri keskkonnaõiguse ettekanne puudutab nii keskkonnakaitse põhiseaduslikke aluseid kui ka õiguskantsleri funktsioone seoses keskkonnaõigusega. Eesti põhiseadus ei sisalda praegusel ajal sõnaselgelt õigust puhtale keskkonnale. Praktikas näib enamasti valitsevat seisukoht, et keskkonna kaitsmine on küll hea, kuid ainult seni, kuni see ei puuduta isiklikku omandit või muid põhiõigusi.


„Inimeste suhtumist keskkonnakaitsesse on vaja muuta, mõtteviis peab olema oluliselt keskkonnasõbralikum“, ütles õiguskantsler Allar Jõks, rõhutades siin ka õiguskantsleri panuste vajadust.
„Kas  mõtteviisi ja suhtumise määravaks muutmiseks oleks vaja õigus puhtale keskkonnale sätestada põhiseaduses, on arutelu üks teemasid“, püstitas õiguskantsler  diskussiooniküsimuse. 


Eesti õiguskantsler käsitleb keskkonnaõiguse ettekandes ka keskkonna kaitseks kasutatavate meetmete proportsionaalsuse olulisust. Peame kaaluma, kuidas konkreetne meede mõjutab mingit põhiõigust (näiteks omandiõigust) ja teisest küljest seda, millist kasu on antud meetmest keskkonna kaitsmisel. Niisugune proportsionaalsuse hindamine võib õiguskantsleri hinnangul osutuda keerukaks -  sageli ei ole võimalik öelda, kas me mingist meetmest otsest keskkonnakaitselist kasu saame või millal see võib avalduda.


„Kui võtta arvesse Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasuseid, siis on märgatav, et proportsionaalsuse lävi on läinud väga kõrgeks, mis tähendab, et tavaliselt on keskkonnakaitselised meetmed proportsionaalsed“, märkis õiguskantsler.


Sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande teemas tutvustab õiguskantsler õiguslikku baasi ning sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande süsteemi Eestis, käsitleb järelevalve korras lahendatud kaasusi ning kirjeldab ombudsmani töömeetodeid, nagu näiteks kontrollkäike hoolekandeasutustesse.


15. novembril tutvuvad Rootsi ombudsmanid Riigikoguga ning toimub kohtumine  põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsaluga.