Õiguskantsler Ülle Madise märkis oma ettepanekus, et töötuskindlustusmakseid tasunud isikul on üldjuhul õigus saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvitist, kuid praegu ei laiene see õigus isikule, kes on äriühingu juhatuse liige.
Õiguskantsleri sõnul puudutab see ennekõike neid inimesi, kellel on palgatöö kõrval ka äriühing, kus nad on juhatuse liikmeks. „Kui inimene näiteks koondamise tõttu oma palgatöö kaotab, siis pelgalt selle fakti tõttu, et ta on oma passiivses osaühingus juhatuse liikmena kirjas, tema töötuskindlustushüvitist ei saa, olgugi et tema eest on nõutava ajaperioodi vältel töötuskindlustusmakseid tasutud. Niisugune kohtlemine on põhiseaduse mõttes mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ebavõrdne kohtlemine võrreldes kõigi teistega, kelle eest töötuskindlustusmakse on tasutud,“ ütles Ülle Madise.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole töötuskindlustusskeemi kuritarvitamine tõenäoline, sest võimalik hüve – töötuskindlustushüvitis – ei kaalu üles kuritarvitamiseks vajalikke kulutusi ja pingutusi. „Selleks, et süsteemist osa saada, tuleb maksta liiga palju. See on selles mõttes väga hästi ehitatud süsteem,“ ütles Madise.
Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 koostoimes töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktiga 1 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 12, 31 ja 32. Vastava eelnõu algatab sotsiaalkomisjon.