Riigikogu toetas tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madise poolt tehtud ettepanekut viia looduskaitseseaduse § 20 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 70 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud
„Jah, omand kohustab, aga samal ajal ütleb põhiseadus selgelt, et kui inimeselt tema omand sundvõõrandatakse, siis tuleb maksta kohe õiglast hüvitist, ja kui omandile seatakse ulatuslikke kitsendusi, siis tuleb hüvitada need kitsendused mõistliku aja jooksul,“ sõnas Madise. „Sellepärast, et mõistlik tasakaal Eesti looduse kaitse ja omanikuõiguste kaitse vahel on jäänud leidmata, olen teinud ettepaneku viia looduskaitseseaduse § 20 kooskõlla põhiseaduses omandi põhiõigust sätestavate lõikudega §-s 32 ja §-ga 14, mis ütleb seda, et ükski õigus ei tohi jääda formaalseks, vaid ka seadused peavad olema seatud nõnda, et valitsus tegelikult seaduses ettenähtud eesmärke ja norme täidab.“
Õiguskantsleri sõnul on probleem lahendatav ja mitte ainult rahaga. „On selge, et sellist raha ilmselt riigieelarvest võtta ei ole. Aga on olemas ka teised variandid. See, mida varem tunti maadevahetuse nime all. Kindlasti on Eesti riik tänaseks juba nii palju küpsem ja suutlik korruptsiooni ennetama ning seal, kus on siiski aset leidnud, seda ka avastama, et niisugused skeemid, nagu eelmine kord kasutusel olid, jääksid nüüd ära,“ ütles Madise. „Muu hulgas on mõeldav seegi, et need maad, mida riik ise ei vaja, eriti, kui need asuvad nn magusates kohtades, müüb riik ise oksjonil maha ja sealt saadud rahaga hüvitab piiranguid. Praegusel ajal on kasutusel ümberkruntimine ja meie andmetel ei kasutata seda kuigi aktiivselt.“
Põhiseaduskomisjoni liige Kalle Muuli andis ülevaate põhiseaduskomisjonis arutatust ning märkis, et põhiseaduskomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut astuda vajalikke samme tagamaks maaomanike õigust saada oluliste looduskaitseliste piirangute eest õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul. Tema sõnul leidsid komisjoni liikmed omavahelises arutelus, et õiguskantsleri algatus on põhimõtteliselt õige, sest probleem on olemas, kuid leidsid ka seda, et ainuüksi menetlustähtaja seadmine eraomandi hüvitamisele ei lahenda probleeme ning et vaja on ka muid abinõusid. „Pigem aitab probleeme lahendada keskkonnaministri ette kantud abinõude pakett. Põhiseaduskomisjoni liikmete arvates nendest hulgast vahenditest või asjadest, mida tuleks probleemi lahendamiseks rakendada, peab õige sobiva ja vajaliku lahenduse leidma keskkonnakomisjon,“ lausus ta.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra andis ülevaate keskkonnakomisjonis arutatust ning ütles, et keskkonnakomisjon otsustas õiguskantsleri ettepanekut põhimõtteliselt toetada. „Ka keskkonnakomisjonis käis korduvalt läbi mõte, mida tutvustas riigivara osakonna jurist Teet Kukk, et raha efektiivseks kasutamiseks oleks mõistlik antud probleemi puhul kasutada erinevaid meetodeid, nagu väljaost, maakorralduse käigus maade vahetus ja piirangute leevendamine maaomanike kasuks,“ ütles Vakra. „Ja keskkonnaminister Marko Pomerants lisas, et praegu on eesmärk kaasata maaomanikke läbirääkimistele varem, kui maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud.“
Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et loodab, et siit minnakse edasi ka nii kaugele, et looduskaitse kui selline saab tagasi n-ö kaalutlusõiguse ja regulatsioonide rägastikku jääb vähemaks.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele sai keskkonnakomisjon ülesandeks algatada eelnõu looduskaitse seaduse § 20 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Riigikogu istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610251000