Õiguskantsleri Kantselei 2. november 2010
Eesti õiguskantsleri vanemnõunik Mari Amos valiti SPT – piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise rahvusvahelise alamkomitee liikmeks.
Eesti õiguskantsleri ametniku valimine rahvusvahelise kontrolliorgani liikmeks on tunnustuseks piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise vastase kontrollmehhanismi ülesehitamisele ja käivitamisele Eestis.
28. oktoobril leidsid aset SPT – United Nations Subcommittee on Prevention of Torture ehk piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee uute liikmete valimised. Eesti esindajana valiti neljaks aastaks alamkomitee liikmeks õiguskantsleri vanemnõunik Mari Amos. SPT valimise tulemused
SPT ehk piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee loodi piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli art 2 alusel. Alamkomitee koosneb 10 liikmest. Tema peamiseks ülesandeks on külastada osalisriikide kinnipidamiskohti. Külastuste põhjal võib alamkomitee teha osalisriikidele ettepanekuid, mis käsitlevad vabaduse kaotanud isikute kaitset väärkohtlemise vastu. Lisaks näeb protokoll ette alamkomitee ülesande nõustada ja abistada nii osalisriike kui ka selle riigi ennetusasutusi, et tõhustada vabaduse kaotanud isikute kaitset.
ÜRO poolt 10.12.1984 vastuvõetud ja 26.06.1987 jõustunud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooniga ühines Eesti 01.06.2002. Konventsiooni eesmärk on võidelda piinamisega igal pool maailmas. 18.12.2002 võeti vastu ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivne protokoll. Eesti Vabariik kirjutas protokollile alla 21.09.2004 ning see jõustus Eesti suhtes 27.11.2006.
Protokolli kohaselt loob või nimetab iga osalisriik piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamiseks vähemalt ühe külastusi tegeva riigisisese institutsiooni ehk riigi ennetusasutuse. Eestis nimetati selliseks riigisiseseks väärkohtlemise ennetamise institutsiooniks õiguskantsler.
Ennetusasutus teeb järelevalvet olukorra üle kinnistes asutustes. Nendeks on eelkõige vanglad, arestimajad, tahtest olenematut ravi osutavad psühhiaatriahaiglad, erikoolid kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele, erihooldust pakkuvad sotsiaalhoolekandeasutused, kaitseväeüksused, kus viiakse ellu kohustuslikku ajateenistust ning distsiplinaarkinnipidamist ja -aresti jms.
Riigi ennetusasutuse ülesanded on järgmised:
- korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu;
- esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada piinamist ning muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist ja karistamist, arvestades ÜRO asjakohaseid norme;
- teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid.
Protokoll kohustab osalisriiki avaldama ja levitama riigi ennetusasutuste aastaaruandeid.
Õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse tegevuse ülevaated
Eesti õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse ülesandeid täitvad ametnikud on korduvalt välisriikides tutvustanud paremaid praktikaid väärkohtlemise ennetusasutuse tegevusest, koolitanud teiste riikide vastavaid ametnikke, avaldanud artikleid nii erialapublikatsioonides kui ka massimeedias.
Jaana Padrik
Õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
693 8423
50 18 793