Põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeval 28. juunil esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis põhiseaduse kommentaaride neljandat, parandatud ja täiendatud väljaannet.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei peeta sihtrühmana selgi korral silmas üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust. Sama rõhutab akadeemik Lauri Mälksoo: „Loodan, et Põhiseaduse Kommentaarid jõuavad üha enam ka meie rahva sekka laiemalt. Riik pole kunagi ainult juristide ja ekspertide asi ja väikeriik seda enam. Põhiseaduse Kommentaarid on juba aastaid olnud Eesti riigiõigusteaduse lipulaevaks ja sünteesiks. Tegemist on meie õigusteadlaste kollektiivse loominguga ja ka see tundub mulle väärtuslik, sest see õpetab eksperte üheskoos teadust tegema. Üksi või kahekesi nii mahukaid kommentaare keegi kirjutada ei suudakski."
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik prof. Julia Laffranque toob eraldi välja Euroopa mõõtme: „Põhiseaduse kommentaarides selgitatakse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Liidu õiguse ning Eesti õiguse suhteid. Olen kindel, et Kommentaarid aitavad kaasa rahva teadlikkuse tõstmisele oma õigustest ning kohustustest ja avavad Põhiseaduse kui eetiliselt ning kultuuriliselt olulise dokumendi sügavama tähenduse. Mida keerulisemaks muutuvad ajad Euroopas ja mujal maailmas, seda enam toetab meid meie oma Põhiseadus.“
Põhiseaduse kommentaaride vajalikkust selgitades lausus õiguskantsler Ülle Madise, et põhiseadust, mis ei vajaks analüüsi ega tõlgendamist, ei ole olemas. „Rahvas seab oma riigile sihid, määrab õiguste ja kohustuste põhijaotuse ning põhiseaduslike institutsioonide tasakaaluvalemi. Nii ongi mõistlik. Põhiseadus ei tohiks olla liiga üksikasjalik ja sellisena hõlpsasti eiratav ning sagedast muutmist nõudev. Mõnegi esmapilgul kasuliku, ent pikemas vaates kahjuliku otsuse on ka Eesti põhiseadus aidanud ära hoida,“ rõhutas õiguskantsler. „Kasutajasõbralik veebilahendus, otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika,“ lisas Madise.
Põhiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu Ülikooli avaliku õiguse professorid. Esimene peatoimetaja ja Põhiseaduse tervikliku teadusliku analüüsi taastaja oli endine õiguskantsler prof. Eerik-Juhan Truuväli. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid õigusasjatundjaid nii Tartu Ülikoolist kui väljastpoolt, kokku on autoreid üle poolesaja. Põhiseaduse neljanda kommenteeritud väljaande toimetuskolleegiumisse kuulusid Ülle Madise (peatoimetaja), Hent Kalmo, Lauri Mälksoo, Raul Narits, Peep Pruks, Jüri Raidla ja Priit Vinkel.
Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande – www.pohiseadus.ee – ilmumise eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Tulipart OÜ, disaini eest Fraktal OÜ. Veebiväljaande ilmumise tegi võimalikuks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond.
Samas toimub ka dokumentaalfilmi „Põhiseadus 25“ esilinastus. Film annab ülevaate, kuidas sündis Eesti tänane põhiseadus? Kas põhiseadus on veerandsajandi karmile ajaproovile vastu pidanud? Põhiseadus kirjutati meie ajaloo murranguhetkedel, läbi kirglike poliitiliste heitluste ja ennastohverdavate pingutuste. Film jutustab Eesti põhiseaduse loo pea paarikümne põhiseaduse sünniloo võtmetegelase pilgu läbi. Filmi produtsent on Tõnis Leht ja režissöör Märten Vaher.