Praegu päevakorral: KESKKOND

Eesti loodus on me hindamatu varandus ja tuleviku tagatis. Loodusliku elurikkuse, õhu, maa ja vee puhtuse hoidmine on igaühe põhikohustus. Eestit ei saa planeedilt Maa lahti haakida, sestap peame Eesti tuleviku huvides arvestama kogu planeediga, sellega, mis lähemal ja kaugemal toimub. Õigusriiklus ei ohusta keskkonnakaitset, isegi kui see esmapilgul võib nii näida.

Õigusriik, mõistlikkus ja lahkus on eeldused selleks, et õnnestuks ka loodust kaitsta, et loodust hoidev eluviis ja kliimat parandavad valikud oleksid osa vabatahtlikust väärikusest. Seesugust hoiakut võiks muu hulgas parandada ilus selge eestikeelne sõnakasutus. Looduse kaitsest ja kliima soojenemise peatamisest kiputakse kõnelema eemaletõukavalt bürokraatlike ja eesti keeles mõistetamatute sõnadega.

Sõnavabadus, ettevõtlusvabadus, omanike õigused – nende põhiseaduslike vabadusteta pole innovatsiooni ning sedakaudu paremat ja loodussõbralikumat elu loota. Uute tehnoloogiate leiutamise ja töölerakendamiseta ei õnnestu paraku loodust kaitsta ega tehtud vigu võimalikult kiiresti heastada.

On kõlanud mõtteid, et põhiseadust võib olulise eesmärgi nimel rikkuda või et ettevõtjad justkui kannaksid mingit kollektiivset süüd, mistap olevatki õige nad põhiseaduslikest õigustest ilma jätta. Senikaua kui sõltumatud põhiõiguste kaitsele pühendunud institutsioonid toimivad, ei ole see – õnneks − võimalik.

Investeerimiskindluse oluline kahandamine ei tooks ka ainustki head tagajärge. Rohepöördeks vajalik innovatsioon känguks, ettevõtlus liiguks piirkondadesse, kus kahjuks loodus- ja kliimamuredest suurt ei hoolita. Siin aga lisanduks palju töötust ja muid ühiskondlikke probleeme.

Kui panna inimesed väljapääsmatusse olukorda ja tõugata vaesusesse, tekib ühiskonnas jõuline protest. Targem on toetada inimeste veendumuste nihkumist, loodusearmastust ja kliima kahjustamise vastasust üldlevinud loomuliku hoiakuna. Ideed sunnist ja karistamisest töötavad eesmärkidele üldjuhul vastu.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teaduri Grete Arro sõnul  ongi viimaste aastatega loodust säästev käitumine pigem vähenenud (vt uuringut). Kas põhjus on väärika valikuvabaduse äravõtmine ja asendamine süüdistamise, sunni ja hirmuga ning selle vastu tekkinud protest, ei tea. Aga see on võimalik. Mõnes riigis on vägivaldsed, lõhkuvad kliimaprotestijate aktsioonid üldist pahameelt pälvinud. Teisalt, sotsiaalantropoloog Aet Annist on leidnud, et supiloopimine ja kiirteede kinnikleepimine on osa inimesi pannud kliimaprobleemi üldse märkama.

Õiguskantsleri ülesanne on kaitsta põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas keskkonda, ja õigusriiki, sealhulgas põhimõtet, mille kohaselt isikute õigusi tohib piirata vaid selge ja konkreetse seaduse alusel ja nii, et isikud saavad tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Õigusriiklus ei ohusta keskkonnakaitset, isegi kui see esmapilgul võib nii näida.

Loe ka õiguskantsleri 19.04.2023 ettekannet Riigikogus „Kliima kaitse ja põhiõiguste piirangud“ ning sellele järgnenud küsimuste ja vastuste ning Riigikogu liikmete arvamuste stenogrammi: https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202304191400.  

 

Õiguskantsleri seisukohad keskkonnaküsimustes:

 
27.07.2023 Metsamajandustööde andmete esitamine
18.05.2023 Ettekanne Riigikogu keskkonnakomisjonile
09.05.2023 Maa-ameti halduspraktika kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses
21.04.2023 Välisõhus leviva müra sihtväärtuse kohaldamise tingimused
30.03.2023
19.01.2023
16.01.2023
28.12.2022
16.12.2022
12.12.2022
09.12.2022
05.12.2022
07.11.2022
28.09.2022
20.09.2022
12.09.2022
01.07.2022
17.06.2022
10.06.2022
10.06.2022
26.05.2022
12.04.2022
11.03.2022
10.03.2022
17.02.2022
10.02.2022
24.01.2022
21.01.2022
14.01.2022
25.11.2021
18.11.2021
12.11.2021
03.11.2021
06.10.2021
06.10.2021
27.09.2021
17.09.2021
05.07.2021
07.06.2021
26.05.2021
05.05.2021
20.04.2021
09.04.2021
01.02.2021
22.12.2020
22.12.2020
14.08.2020
01.07.2020
26.06.2020
09.06.2020
05.06.2020
17.03.2020
03.03.2020
31.01.2020
03.12.2019
13.08.2019
04.07.2019
02.07.2019
07.06.2019
04.06.2019
13.05.2019
17.01.2019
20.06.2018
03.04.2018
03.04.2018
12.02.2018
08.01.2018
30.10.2017
27.10.2017
07.07.2017
24.04.2017
28.03.2017
16.03.2017
13.03.2017
24.11.2016
05.10.2016
28.09.2016
25.07.2016
02.06.2016
19.05.2016
13.04.2016
13.04.2016
06.04.2016
14.10.2015
11.09.2015
10.09.2015
24.07.2015
11.06.2015
28.01.2015
07.01.2015
24.11.2014
19.08.2014
21.07.2014
08.05.2014
29.04.2014
07.02.2014
12.11.2013
18.09.2013
25.07.2013
24.07.2013
07.05.2013
05.12.2012
21.09.2012
17.05.2012
19.04.2012
10.04.2012
27.01.2012
12.01.2012
21.07.2011
11.07.2011
04.07.2011
26.05.2011
22.03.2011
20.01.2011
17.01.2011
12.07.2010
12.02.2010
03.12.2009
27.10.2009
23.10.2009
28.09.2009
17.07.2009
27.11.2008
27.06.2007
28.09.2006
23.02.2005