Põhiseaduslikkuse järelevalve

Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:

  • Riigikogu seadused;
  • Vabariigi Presidendi seadlused;
  • Vabariigi Valitsuse määrused;
  • ministrite määrused;
  • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused;
  • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.

 

Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavust kas avalduse alusel või omal algatusel.

Õiguskantsleril on kohustus kontrollida vastu võetud õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavust, kuid teatud juhtudel teeb ta sama ka eelnõude põhjal.

Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus:

  • võib ta teha õigustloova akti andjale (selleks võib olla Riigikogu, Vabariigi Valitsus, minister või kohalik omavalitsus vm) ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla.
    Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul. Ettepanekuga arvestamata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks.
  • võib ta esitada õigustloova akti ettevalmistajale märgukirja akti põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viimiseks, määrates samas tähtaja vastuolu kõrvaldamiseks.
    Kui märgukirjas toodud soovitustega ei arvestata, võib õiguskantsler pöörduda akti andja poole ettepanekuga. Ettepanku täitmata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks.
  • võib ta teha Riigikogule ettekande, et juhtida tähelepanu seaduses esinevatele probleemidele.