Olga Lavrova artikkel "Hauaplats peab olema tasuta"

Õiguskantsleri nõuniku Olga Lavrova arvamusartikkel "Hauaplats peab olema tasuta" Põhjarannikus, 3. aprill 2014. 

Matuste korraldami­ne seondub arves­tatavate kuludega. Kuigi need kulud võivad inimestele üle jõu käia, ei hakka leinavad sugulased üldjuhul ametivõimudega vaidlema isegi siis, kui mõni neilt küsitav rahasumma tun­dub ebaõiglane. Näiteks see, et nõutakse väikest tasu matmisloa eest või lausa 100eu-rost tasu, et saada kadunuke­se matmiseks plats. Samas võivad inimesed olla selliste kulude tõttu sunnitud kokku hoidma hoopis peielaualt või jätma arvestamata lahkunu viimased soovid.

2012. aastal jõustunud kalmistuseaduse järgi on surnu­aia haldaja kas usuline ühen­dus või kohalik omavalitsus. Eestis on ilmalikud kalmis­tud enamuses ning nende pi­damine on kohaliku omava­litsuse ülesanne. See tähen­dab, et linna- või vallavalitsus peab kindlustama, et kohalik kalmistu vastaks keskkonna-nõuetele (näiteks põhjavee kaitse osas) ning oleks hool­datud ja inimestele sujuvalt ning häirimatult kasutatav.

Kalmistu korrashoidmi­seks ja selle kasutatavuse ta­gamiseks tuleb muu hulgas hoida korras kalmistu piirde­aeda, üldkasutatavaid teid ja haljastust. Samuti peab ko­haliku omavalitsuse määra­tud isik korraldama matmis-tegevust ehk jagama ja mõõt­ma hauaplatse, pidama haua­platside üle arvestust, suht­lema matuste korraldajatega jne. Kõik see tähendab kulu­sid. Seaduse järgi peab koha­lik omavalitsus sellised kulud kandma enda eelarvest. Ena­mik Eesti omavalitsusi rahastabki kalmistu ülalpidamisku­lud üldistest eelarvetuludest ning matuste korraldajatelt selleks raha ei küsi.

Õiguskantsler on aga tu­vastanud, et mõned omava­litsused kas nõuavad või on nõudnud kalmistu haldusku­lude katmiseks hauaplatsi­de kasutajatelt tasu. Nende tasude nimetused ja suuru­sed on omavalitsuseti erisu­gused. Nii kehtib Jõhvi val­las 100-130eurone hauaplatsi väljastamise tasu. Mõni aeg tagasi kehtisid hauaplatsita-sud veel ka näiteks Põltsamaa linnas (15 eurot) ning Vaiva­ra vallas Riigiküla kalmistul (110 eurot).

Põhiseaduse järgi võib omavalitsus nõuda ini­mestelt oma ülesande täitmise finantseeri­miseks vajalikku raha vaid siis, kui seadus teda selleks sõnaselgelt volitab. Kuna kalmistuseadus ega ükski teine Eesti seadus ei anna aga koha­likule omavalitsusele õigust koguda inimestelt raha kal­mistute üldkulude rahastami­seks, on omavalitsustes keh­testatud hauaplatsitasud põhi-seadusvastased.

Põigates korraks kõrvale, tuleb siinkohal märkida, et kui kohalik omavalitsus osu­tab inimestele kalmistul lisa-või mugavusteenuseid, mille ostmine ei ole inimesele ko­hustuslik (nt hooldab lähedas­te soovil konkreetset haua­platsi või süütab seal täht­päevadel küünlad), siis sellis­te teenuste eest võib omava­litsus tasu küsida.

Enne kui õiguskantsler otsustas hakata koha­likele omavalitsustele ette heitma hauaplatsitasude nõudmist, pöördus ta regionaalministri poole, kelle valitsemisalasse kuuluvad kalmistutega seotud küsimu­sed. Ta palus ministril kaalu­da, kas omavalitsustele tuleks seadusega anda võimalus kü­sida kalmistu üldkulude fi­nantseerimiseks inimestelt tasu hauaplatsi väljastamise, kasutamise vms eest. Minis­ter ei pidanud seda põhjenda­tuks. Ta selgitas, et kalmistu-seaduse eelnõu vastuvõtmise üks eesmärk oli tagada, et isi­kutele väljastatakse hauaplat­se tasuta ning nad saaks neid ka kasutada tasuta. Seepärast ei antudki kohalikele omava­litsustele kalmistuseadusega võimalust kehtestada tasusid hauaplatside väljastamise või kasutamise eest. Minister saa­tis omavalitsustele ka ringkir­ja, kus ta palus kalmistu üld­kulude finantseerimiseks mõeldud tasud kehtetuks tun­nistada.

Enamik omavalitsusi, kes varem nõudsid matuste kor­raldajatelt hauaplatsi väljastamise või muud analoog­set tasu, seda õiguskantsleri­le teadaolevalt enam ei tee. Ometi ei avaldanud regionaal­ministri ringkiri mõju kõiki­dele kohalikele omavalitsus­tele. Nii küsib Jõhvi vald jät­kuvalt inimestelt tasu haua­platsi eraldamise ja valdaja registreerimise ning ka matmisloa väljaandmise eest. Need tasud on mõeldud kal­mistu üldkulude finantsee­rimiseks ning ei ole sugugi väikesed: 100-130 eurot plat­si väljastamise eest ja 20-32 eurot matmisloa eest. Kuna neid tasusid maksmata ei saa inimene Jõhvi vallas lähedast matta, tegi õiguskantsler ap­rilli alguses Jõhvi vallale ette­paneku need tasud kehtetuks tunnistada.

Õiguskantsleri soov ei ole Jõhvi valda kui­dagi esile tõsta ega kiusata, vaid saavu­tada olukord, kus inimesed ei pea maksma avalike teenuste eest, mille rahastamise on rii­gikogu ette näinud üldistest maksutuludest. Kui pigistada konkreetsel juhul silm kinni, mööndes, et Jõhvis on eesku­julik surnuaed ja omavalitsu­sel lihtsalt napib raha selle ülalpidamiseks, siis võib tek­kida olukord, kus omavalitsu­sed hakkavadki omal algatu­sel kõikvõimalike avalike tee­nuste eest nõudma raha otse inimestelt. Et inimesed on tih­tipeale säärastes olukordades sundseisus, maksavad nad selliseid ebaseaduslikke tasu­sid, kuigi ei peaks. Selle vas­tu õiguskantsler seisabki.