Allar Jõksi intervjuu "Tihti on riigikogu enamus käitunud viisil, mis mõjub avalikkusele näkku sülitamisena", SL Õhtuleht 01.02.2008, Urmo Soonvald
Viimaseid nädalaid õiguskantslerina töötav Allar Jõks peab oma töö üheks olulisemaks näitajaks, kas ta suudab parteide rahastamise muuta läbipaistvamaks või mitte.
Kui palju saate kirju ja abipalveid, kus palutakse ebaõiglusele reageerida?
Aastas tuleb umbes 2000 registreeritud kirja ja avaldust. Vaatan need kõik isiklikult läbi, mingit filtrit pole. Teine asi on kaebustega, mida saan väljaspool tööaega.
Milline on kõige dramaatilisem kiri?
See on väga raske küsimus. See oleks sama hea, kui kohe öelda maailma parim laul. Õiguskantsleri töös olen lugenud avaldusi, kus mõnes lastekodus või arestimajas on väljakannatamatu olukord või on abivajajad jäänud sotsiaalametnike omavoli meelevalda. Need on valusad. Kõige valusam on see, kui näen, aga ma ei saa aidata. Igal kolmapäeval kohtun inimestega, kelle puhul ma ei saa kasutada ametniku põhivõtet – avaldust sahtlisse peita.
Kes on Eestis kõige viletsamas seisus?
Saan vastata vaid selle põhjal, kes mulle kirjutavad. See pole veel kogu Eesti. Kõige raskem on neil, kel pole kindlust oma tuleviku ja sissetuleku suhtes, kelle heaolu sõltub riigivalitsemise viljakusest või viljatusest.
Kas inimesed tunnevad oma õigusi või ollakse abitud?
2008. aastal ma ei julge öelda, et inimesed on abitud. Kui lugeda mulle saadetud avaldusi, siis on näha, et inimesed on muutunud teadlikumaks. Aga olen kaugel sellest, et olukorda heaks pidada.
On Eestis ülevaadet kõikide lastekodude, hooldekodude, arestimajade, vanglate jne seisust?
Kindlasti on ülevaade, et kui palju meil neid kohti on. Kui seda pole, siis võiks küsida, et mida meie ministrid üldse teevad. Minu arvates puudub aga ülevaade ühe või teise asutuse täpsest seisukorrast. Vastasel juhul ei peaks õiguskantsler või ta kolleegid neis kohtades avastama jahmatavaid detaile.
Näiteks?
Sinine ämber loomulike vajaduste rahuldamiseks arestimaja ühiskambri nurgas on väga ilmekas näide. Sarnaseid näiteid võime tuua ka hooldekodude kohta. Hooldekodu akendeta kartseris on täisurineeritud madrats, kuhu saab rahutumaid rahunema panna.
Kui paljud kohad tuleks päevapealt sulgeda?
Õiguskantsler peab olema tasakaalukas ja vältima, et ta tegevuse tõttu õiguslik segadus suureneks. Ma ei tohi teha ettepanekuid, mille täitmine pole ilmselgelt võimalik. Eestis on mitu arestimaja, mis tuleks sulgeda, aga ma ei saa võtta seda vastutust. Elamistingimused peavad olema elamisväärsed, kuid ohtu ei saa seada ka riigi julgeolekut. Selliseid asutusi, mis tuleks sulgeda, on rohkem kui ühe käe sõrmi. Paljudes kohtades on pärast õiguskantsleri külastust asjad paranenud.
Kui tihti tänaval teie juurde astutakse ja abi palutakse?
Küllalt tihti, kuigi mitte iga päev või nädal. Kui asi kuulub minu pädevusse ja on põhjust arvata, et kellegi õigusi on rikutud, saan iseseisvalt algatada uurimise.
Olete midagi alustanud?
Neid küsimusi on palju. Aastaid tagasi oli ühes koolis enesetapujuhtum, milles algatasin menetluse tänu juhuslikule kontaktile.
Kas Eestis käitutakse kõikide inimestega väärikalt?
Mitte alati ja mitte igas olukorras.
Kus napib väärikust?
Erinevate hoolekande- ja kinnipidamisasutuste elamistingimused on üks näide. Teine probleem on see, kuidas inimest riigiasutustes koheldakse, kuidas räägitaks, kas ollakse sõbralikud jne. Ka siin saab öelda, et riik ei suhtu kodanikku alati piisavalt väärikalt.
On teie arvates Eesti tervishoiusüsteem loogiliselt üles ehitatud, kus kõik saavad kiiresti vajalikku abi?
Minu pädevuses pole hinnata tervishoiusüsteemi. See on poliitiliste valikute küsimus. Mina saan kaitsta inimeste õigusi siis, kui süsteemi raames ei saada kvaliteetset ja õigeaegset ravi. Selliseid kaebusi jätkub ja meil on olemas tervishoiunõunik.
Olen teinud ettepaneku, et kiirabiteenus oleks kättesaadav. Et apteegiteenus oleks kättesaadav. Kuulge, pole ju normaalne, et maal on velskripunkt, kust inimene saab abi. Aga vaja oleks ka rohtu. Apteeki seal pole ja velskril pole õigust ravimeid müüa. Sõita tuleb maakonnakeskusesse, sinna läheb buss kolm korda nädalas – kell 6 sinna ja kell 17 tagasi. Arstiabi peab olema kättesaadav kõikjal, sõltumata elukohast.
Sama ebanormaalne on see, et üks konstaabel on mitme valla peale...
Jah. Avalikku teenust, ka julgeolekuteenust, peab riik pakkuma politsei kaudu. Kuid me pole nii tugevad, et igasse valda panna konstaabel. Võimalusi on teisigi.
Tegite aprillimässu ajal kiirreidi D-terminali, kus hoiti vahistatuid, ja inimeste õigusi seal ei rikutud?
Jõudsin sinna ajal, kui kinnipeetuid seal enam polnud. Ütlesin, et välisel vaatlusel võib järeldada, et sellistes oludes inimeste kinnipidamine, kui see ei kesta ebamõistlikult kaua, ei pruugi olla seadusvastane.
Ometi oli ühiskonnas lootus, et te julgete kritiseerida politsei käitumist D-terminalis.
Ma ei saanud sellest lähtuda. Panin end olukorda, kus olid politsei ja kinnipeetavad. Politseil nappis kogemust ja seaduslikku alust tegutsemiseks niisuguses esmakordses eriolukorras. Näiteks, et kaua võib hoida plastkäeraudu, mis asendis jne. Politsei pidi avalikku korda tagama, samas peab ta tabama piiri, kuhumaani tohib minna. Kui see oleks juba teine või kolmas kord, peaks kiiremini reageerima.
Kas riigikogu annab ühiskonnale head eeskuju?
Riigikogu maine sõltub väga palju, kuidas ta seda ise kujundab. Mulle on ette heidetud, et mu edukus põhineb riigikogu maine allatõmbamisel. Neid eelnõusid ja ideid, mis on ebamõistlikud, demokraatiavastased ja põhiseadusega vastuolus, pole ju mina ette söötnud. Kui ise ennast aidata ei taha, ei saa seda teha ka keegi teine.
Tihti on riigikogu enamus käitunud viisil, mis mõjub avalikkusele näkku sülitamisena. See tõstatab paljudes küsimuse, miks peab tema käituma seaduse järgi, kui seadusandja seda ei tee.
Parteide rahastamine on Eesti poliitika üks suuremaid probleeme ja sellest algavad paljud hädad. Millal saab rahastamise avatumaks?
See ongi raha ja rahva võimu vastuolu. Olen sidunud oma ametiaja edukuse sellega, et õnnestuks parteide rahastamise üle saavutada paremat kontrolli.
Et Eestis oleks toimiv demokraatia, on minimaalselt vaja kolme asja. Esiteks erakondade läbipaistev rahastamine, siis on ka valimised ausad, mõistame otsuste vastuvõtmise taustu. Ühiskond muutub läbipaistvamaks, praegu on see sogane. Teiseks, diskussioone ei tohi peljata ja võim ei tohi neid summutada. Ma ei mõtle diskussioone hümni vahetamise üle, vaid arutelusid Eesti majanduse, sotsiaalhoolekande tuleviku üle jne. Kolmandaks vajame tugevat kodanikuühiskonda, kus inimesed tulevad välja ka teiste murede pärast.
Jutud, et parteide rahastamist pole kuskil õnnestunud muuta läbipaistvaks, on vastutustundetu. Mis juhtuks siseministriga, kes ütleb: "Saime teada, et üheski riigis pole õnnestunud kuritegevust nullini viia ja seepärast politsei korratagamisega enam ei tegele."
Äkki peaks vaid riik erakondi rahastama?
See on poliitiliste otsuste küsimus. Ma ei saa sellele vastata. Kas keelata eraisikute annetused ja rahastada vaid riigieelarvest, on üks võimalus. Euroopas on selliseid riike. Ja on riike, kes erakondi üldse ei rahasta. Näiteks Läti. Ainult riigieelarvest rahastamine teeks uute erakondade tekke raskemaks.
Lätis on piiritletud parteide valimiseelarve, aga siis tekkisid kummalised organisatsioonid, kes tegid sõpradele reklaame...
Skeeme on palju. Kingitused, alla omahinna pakkumised jne. Kontrollimine pole kerge.
Näete riigikogulaste silmis tahet, et parteide rahastamine kontrolli alla saada?
Kui ma näeksin seda tahet enamuse silmis, poleks vaidlus praegu riigikohtus.
Aga näete enamuse siirast tahet piirata riigikogulaste kuulumist riigile kuuluvate äriühingute nõukogudesse?
Pean ütlema, et näen. Mind toetati rekordilise tulemusega – 86 liiget oli poolt.
See on alles pool võitu.
See on avalikkusele selge sõnum, et riigikogulased lubasid seaduse korda teha. Kui enamus ei taha olla selles küsimuses avalikkuse peksupoiss, siis nad lahendavad küsimuse. Kui see jääb venima, on õiguskantsleril piisavalt vahendeid neid sundida seadust täitma.
Kas riigikogu enamus on Eesti rahva või parteijuhtorganite enamus?
Demokraatliku riigikorra aluseks on see, et kõige rohkem hääli saanud erakonnad moodustavad valitsuse. Aga siin on üks aga. Ei tohi olla võimalik üle sõita vähemuse õigustest ega põhiseaduse aluspõhimõtetest. Kõige tugevam argument ei ole lause: meil on valijate mandaat. Valimiskampaania ajal ei räägita tihti olulistest asjadest. Või süüakse kampaania ajal antud lubadusi. 2007. aasta valimiste eel ütlesid kõik, et erakondade rahastamine tuleb muuta läbipaistvaks.
SL Õhtulehes on käsil projekt, mis vaatab, kuidas saab elada 5000 krooniga kuus. Eestis on selliseid inimesi ligikaudu 200 000. Tunnete, et riik aitab neid inimesi?
Paljud on öelnud, et 5000 krooniga on võimalik elada. Riigi korraldatud vaesusabisüsteem pole täiuslik. 2004. aastal tegin ettepaneku, et toimetulekutoetust tuleks suurendada. Pärast suuri vaidlusi summa kasvas. Aga see ei arvesta hinnatõuse. Praegu on toimetulekutoetuste kujunemine riiklik ennustus. Riigi abi ei saa seisneda ainult raha jaotamises. Vaesusabi piir peab võimaldama inimväärikust.
Mida on Eestis rohkem – õigust või õiglust?
Kui lugeda kokku Eesti õigusaktid, mul pole see seitsme aastaga õnnestunud, siis võiks öelda, et õigust on rohkem. Õiglust pigem napib.
Kes te olete kolme kuu pärast?
Endine õiguskantsler.
Ja kellena siis töötate?
Räägime sellest kolme kuu pärast. Pakkumisi on palju, huvitavaid ja ahvatlevaid.
Ka poliitikast?
Pakkumisi on igasuguseid.
Kesk- ja Reformierakond näitasid Jõksile ust
Kuigi president Toomas Hendrik Ilves esitas riigikogule Allar Jõksi kandidatuuri ka teiseks seitsmeaastaseks ametiajaks, olid Kesk- ja Reformierakond sellele vastu. Nemad eelistasid Reformi favoriiti Ülle Madist. Ometi võis Jõksi vastalisuse tegelikuks põhjuseks olla liigne sirgjoonelisus, kuidas ta on nõudnud kahelt suurerakonnalt parteide rahastamise muutmist läbipaistvamaks jne.
Nüüd esitas president riigikogule uue õiguskantslerikandidaadi, vandeadvokaat Indrek Tederi. Jõksi ametiaeg lõpeb märtsis
Kesk- ja Reformierakond näitasid Jõksile ust
Kuigi president Toomas Hendrik Ilves esitas rii¬gikogule Allar Jõksi kandidatuuri ka teiseks seits¬meaastaseks ametiajaks, olid Kesk-ja Reformi¬erakond sellele vastu. Nemad eelistasid Reformi favoriiti Ülle Madist. Ometi võis Jõksi vastalisuse tegelikuks põhjuseks olla liigne sirgjoonelisus, kuidas ta on nõudnud kahelt suurerakonnalt parteide rahastamise muutmist läbipaistvamaks jne.
Nüüd esitas president riigikogule uue õiguskantslerikandidaadi, vandeadvokaat Indrek Tederi. Jõksi ametiaeg lõpeb märtsis.
PILT: TAGASIVAATEGA ON AEGA: Õiguskantsler Allar Jõks ei kavatse niipea enda tööle ja järeltulijale hinnangut anda. Ametiaja lõpuni hoiab ta kindlat liini – vaikida või rääkida täpselt ja lühidalt.