Indrek Tederist persoonilugu "Teder ajas Riigikogu tööle" , Eesti Ekspress 06.08.2009, Janar Filippov
Õiguskantsler Indrek Teder (51) tunnistab, et ta ei tea lahendust käibemaksutülile ja see polegi tema probleem.
Toompea servas Kohtu tänaval kõrgub kahe sajandi vanune palee. Siin asub Õiguskantsleri Kantselei. Fassaadil seisab: „Parentum voto ac favore" ("esivanemate heade soovide ja soosinguga").
Soosingut - kas just esivanemate, küll aga peremehe oma - on tunda. Mustas ülikonnas kiilaspäine mees vupsab toolist, kõnnib ebaloomulikult kiiresti ümber laia laua ja ulatab terekäe, pilk terav, näol lõvi naeratus. Efekt on vägev - liigutuste kiirus ja täpsus kombinatsioonis macho'liku elegantsiga löövad „vastase" hetkeks relvituks. See mees valdab vastase allutamise kunsti. Ikkagi veerand sajandit advokaadina...
Palee ees tänaval müüb eideke nõuka-aegseid märke ja medaleid. Kõige kallimas, 150 krooni maksvas komplektis on aukohal tööveterani orden, lisaks märk "NSVL. Jäähoki maailmameister 1968", Moskva olümpia maskottkaru ning 1976.aasta vehklemisturniiri Tallinna Mõõk märk.
Just 76ndal tegi Indrek Teder otsuse, mis läks talle maksma umbes kuus Tallinn-Tartu rongipiletit, täna aga on väärt kümneid miljoneid kroone või dollareid. Kopli Kunstigümnaasiumi koolipoisi-hinnetega ("mata oli kolm, ma ei pingutanud üleliia") lõpetanud nooruk otsustas saada juristiks. Proovis kolmel suvel Tartu Ülikooli juurasse sisse sai. "Teadsin, et prokuratuuri ma ei taha. Sihid said selgemaks, kui kursuselt hakati advokatuuri võtma. Seal tundus olevat pisut rohkem vabaduse vaimu."
Tederiga samalt kursuselt läksid advokaadiks ka Aare Tark ja Toomas Luhaäär. "Indrekut köitis juba plikooli ajal põhiseadus, siis muidugi Eesti NSV põhiseadus. Eks see ole loomuses kinni - mõtisklev ja juurdlev tüüp läheb ikka juurteni välja" meenutab Luhaäär.
Vabaduse vaim võinuks Tederile saatuslikuks saada. Juunis 1988 esines ta Noortefoorumil . Teemaks: õigusetus (okupatsioon) ei loo õigust, st nõukogude õigus ei kehti Eestis. Järelmite üle ei pidanud esineja muretsema: kas sel juhul ei kehti ka nõukogude hooneregister, piirid, rahaemissioon? Teine teema oli kohtute ette süüdimõistev hoiak. Esines ka kursusevend Aare Tark. Selge see, et noored juristid riskisid karjääriga, olles nõukogudevastastel positsioonidel.
Vabariigi sünd tähendas õigel ajal advokaadiks hakanule peadpööritavat karjääri. 90ndatel oli Teder tippude tipp, kes kaitses Siim Kallast ja Heiki Kranichit, esindas AS-i Trio (mida juhtis Rein Lang), aga ka Lennart Merit, kui presidendi süümevanne kahtluse alla seati. Kaitses ka Enno Tammerit „rongaema keisis" Vilja Savisaare vastu ja esindas Äripäeva, kui Edgar Savisaar väljaannet hages.
Kauaaegne kolleeg Leon Glikman: "Kindlasti oli ta üks Eesti parimaid protsessiadvokaate, keda iseloomustasid raudsed närvid, pedantne põhjalikkus ja mitme menetlusliku sammu ettenägemise võime."
Varem või hiljem pidi kerkima küsimus - mis kõrgustesse võiks veel pürgida? „Sa oled 50-aastane. Su firmal läheb järjest paremini, aga sa tahaks proovida veel midagi täiesti uut. Ma tahtsin õiguskantsleriks saada samavõrd, kui riik vajas uut õiguskantslerit," seletab Teder kannapööret.
Kui tahta Tederit ehmatada, tuleks mainida sõna „populism". See on tont, mis teda kummitab ja millega teda vahel rünnatakse. Esimese hooga Teder eitab, et ta tähelepanu nimel pingutab. Siis tõdeb, et ilma ennast kehtestamata pole võimalik õiguskantsleri aina laienevaid volitusi kanda. Pole avalikkuse tuge, pole autoriteeti. „Näiteks ennetavat funktsiooni (ennetada alandavat kohtlemist vanglates, kaitseväes jm liikumispiiranguga asutustes) ei saa täita ilma asutusi informeerimata. See toob paratamatult kaasa avalikkuse huvi."
Nähtamatuks jäänud pole ta tõesti. Ainuüksi sel esmaspäeval käis Tederi nimi läbi kolmest täiesti eripalgelisest loost:
„Teder lubab käibemaksu osas kiiret vastust" (teisipäeval ütleb Ekspressile käelabasid laiutades: „Ma ei tea, kas pöördun riigikohtusse. Tegeleme. Ehk nädala lõpuks on vastus olemas.");
„Puiatu erikooli tappis õiguskantsler" (Õhtuleht) (Ekspressile, kulmu kortsutades: „See kool pidanuks ammu kinni olema. Erikool on ennekõike kool, aga mitte kohalik tööandja.")
„Pärast mõne kuu pikkust analüüsi leidis Teder, et kaks nädalat sama voodipesuga magada pole mingi probleem" (EPL, lugu elust Murru vanglas) (Ekspressile, laia naeratusega: „Ma ei mõista, kuidas see lehte sattus ja miks see oluline lugu on.")
Käibemaksu-ristisõda on aga pisut segane. Põhiseaduses pole kirjas, kuidas maksutõusust teatada. Vastupidi - põhiseadus ütleb, et maksudega seonduvas puudub rahval sõnaõigus(§106). Asi on printsiibis: „Ma ei taha, et tekiks destruktiivne olukord, aga olen kategooriliselt selle vastu, et majanduslanguse ajal ja ettekäändel võib kõike teha!" Kui küsimus oli vaid printsiibis, mitte otseses konfliktis põhiseadusega, võinuks ju vaikselt laua alt saapaninaga togida, et riigikogulased aru saaks - nii pole ilus. Nüüd on puhkenud paanika ja loobitakse hirmsaid sõnu „kriis", „devalveerimine" ja „Läti".
Langetada tuleb mitte pelgalt õiguslik otsus - Riigikohtusse pöördumine teeks õiguskantslerist riigi mõjuvõimsaima tegelase, kuid paneks riigile hirmsa kolaka.
„Mind hoiatati, et ära torgi maksuteemat. Ent seadusandja on minule kohustused pannud. Juristina ei saa ma mõelda, mis on otsustuse tagajärjed. Antud juhul ma ei tea, mis on hea lahendus, aga mina ei peagi seda teadma. Minu otsustused peavad olema õiguslikult pädevad ja kindlasti konstruktiivsed.""
Kui ainult jaksaks rohkem. „Töötada tuleb erakondade rahastamise teemal. Vaadata, mis toimub riigi sihtasutuses, uurida, kas meile ainult tundub, et Eestis ei sõlmita kartellikokkuleppeid, viia läbi haldusreform („no milleks meile maavalitsused?") ja suurendada üldist õigusteadvust („„Lihtne ameeriklane ei pruugi teada, kus asub Indoneesia. Ent ta teab väga hästi oma õigusi.")
„Poolteist aastat on näidanud, et tal on piisavalt julgust kaitsta oma põhimõtteid ja põhiseaduslikke väärtusi ning ta ei karda minna vastuollu ka nendega, kes võtsid maha eelmise õiguskantsleri," ütleb parlamendi õiguskomisjoni juht Ken-Marti Vaher. „Suuremat aktiivsust ootan temalt sel sügisel aga selleks, et lõpuks lõpetada teatud Riigikogu liikmete põhiseadusevastane tegevus ehk lisatulud riigi äriühingute nõukogude liikmetena."
Muide, nii nagu Vaher, nii on ka Teder olnud pahuksis liikluseeskirjadega. Ekspressile teadaolevalt tabati Indrek Teder ainuüksi ajavahemikus 1994-96 neljal korral liiklusrikkumistelt. Juhtub ikka.
Lõpetuseks kas ta on poliitiliselt sõltumatu või ikkagi "oravate" mees? „Ma ei pea poliitiliselt laveerima. Mul on poolteise aasta jooksul õnnestunud kõigilt erakondadelt kriitikat teenida. Pean seda saavutuseks."
Vastates ei kao mehe näolt naeratus. Tööpäeva lõpus istub Teder musta Audi rooli, sõidab Nõmme serval asuvasse koju, kus ootavad abikaasa Reet ja kaheksakuune pisitütar. Teeb väikese metsajooksu või rattasõidu. Tema jõusaalilembusest räägitakse legende ja pintsak ei varja fakti, et mees teeb füüsiliselt vormilt paljudele 30aastastele silmad ette.