Allar Jõksi intervjuu "Riigikogu liikmed ei tohi olla kohalikus volikogus", Pärnu Postimees 24.03.2005, Ester Vilgats
Allar Jõks, õiguskantsler Parlamendi menetluses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise seadus, mis lubaks Riigikogu liikmel kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Riigikogu liige tohib kohaliku volikogu liige olla praegugi, aga seaduse järgi jõustub 17. oktoobril säte, mis selle keelab. Õiguskantsler Allar Jõks ütleb, et keeld on põhiseaduslikult põhjendatud.
Allar Jõks, sellele vaatamata on seadusemuudatus Riigikogu menetluses ja veel enne, kui kõnealune säte on jõustuda saanud, kavatsetakse see muuta.
Minule üllatuseks anti eelmise aasta lõpus sisse seaduseelnõu, mille kohaselt see piirang kaotataks ja lubataks Riigikogu liikmel olla samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikogus.
Kõnealune säte pole KOKSis sees olnud aegade algusest, vaid viidi seadusse üsna hiljuti.
See oli 2002. aastal, eelnõu esitas Rahvaliit. Praegu on Rahvaliit selle piirangu vastu. Kui küsitaks, miks mina sellega varem ei tegelnud, siis vastus on, et polnud põhjust. Mina sain ametisse 2001. aastal ja veidi pärast seda hakati seda eelnõu menetlema. Mulle oli see meelepärane eelnõu.
Mismoodi läheks põhiseadusega vastuollu see, kui Riigikogu liikmed jätkaksid kohaliku omavalitsuse volikogudes?
Põhiseaduse mõte on see, et võnked või tõmblemised riigi tasandil ei tooks kaasa tõmblemisi kohalikus elus ja vastupidi: kohaliku elu tõmblemised ja skandaalid ei tooks kaaasa võnkeid riigi tasandil. Et võimud saaksid toimida sõltumatult. See on kõige olulisem küsimus. Et kümme aasta jooksul pole sellele tähelepanu pööratud, tuleb meie riigi noorusest.
Teiseks on piirangu mõte selles, et Riigikogu liige keskenduks tööle ühes ametis ega jookseks kahe koha vahel.
Võiks ju küsida, kas see Riigikogu liige, kes on näiteks ka Pärnu volikogu liige, saab praegusel kiirel ajal, kui pole teada, mis riigi tasandil kujunema hakkab - kas tulevad erakorralised valimised, kas tuleb hakata oma kuluhüvitiste peale mõtlema või mis iganes -, keskenduda neile küsimustele, mida on vaja otsustada kohalikus volikogus.
Ja veel üks võimalik konflikt. Seaduses on võimalus, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib kaevata Riigikogus vastu võetud seaduse riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi, et seadus tühistada. Näiteks juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et sellega on rikutud kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat.
Kuidas hääletab nüüd kahes kohas istuv volikogu liige? Kas nii, nagu ta hääletas Riigikogus? Põhiseaduse mõte on selles, et selliseid konflikte ei või lasta tekkida. Saadik võib ju öelda, et ta ei võta sellisel juhul hääletusest osa. Aga mis kasu on saadikust, kes ei hääleta?
Üleeile arutas seadusemuudatust põhiseaduskomisjon ja leidis, et tegemist on poliitilise, mitte õigusliku küsimusega.
Kas mäletate mõnda juhtumit, kus parlament on öelnud, et see on õiguslik küsimus ja õiguskantsleril on õigus? Mina seda ei mäleta ja seetõttu on see oodatud reaktsioon.
Mina kasutan kõiki enda kasutuses olevaid vahendeid, et seda seadusemuudatust sellisel kujul vastu ei võetaks. Või kui võetakse, siis see uuesti ära muudetaks, et piirang edaspidi kehtiks.
Aga ootame ära, kes koalitsiooni moodustavad ja millised seisukohad kujunevad.
Kui seadus jääb praegusel kujul kehtima, nagu teie seda soovite, tekib sügisestel valimistel naljakas olukord. Riigikogu liige kandideerib, kogub hääli, aga volikokku minna ei tohi.
Kandideerimine on tema põhiseaduslik õigus, seda ei saa keelata. Võib tekkida küsimus, kas kandidaadid on valija suhtes ausad. Aga seda ei saa õiguslikult reguleerida, see jääb poliitilise kultuuri ja valija teadlikkuse taha.
Iga valija võib küsida, kas kandidaat on nii-öelda peibutuspart või on tal kavas Riigikogu liikme amet maha panna ja volikokku tulla.