Allar Jõksi intervjuu "Pärnu on tipp-topp linn", Pärnu Postimees 04.11.2005, Kalev Vilgats
Õiguskantsler Allar Jõks koos nõunikega korraldas Pärnumaa omavalitsuste liidu initsiatiivil Pärnu maavalitsuses teabepäeva Pärnumaa kohalike omavalitsuste ametnikele.
Õiguskantsleri võitude kontosse saab kanda valimisliitude lubamise ning Riigikogu liikmete kahel toolil istumise lõpetamise, kas nii? Milline on teie prognoos, mida erakonnad järgmisena ette võtavad, sest need riigikohtu lahendid neile kindlasti ei meeldi?
Ütlen kohe ära, et need ei olnud õiguskantsleri võidud, vaid riigikohtu ja demokraatia võit. Kahel toolil istumise küsimuse viis kohtusse president, kuigi tegime tihedat koostööd.
Kardan küll, et pärast valimisi, kui parlament on ennast kogunud, võivad poliitikud üritada järjekordselt valimisliite keelustada või seada mingisuguseid suuruspiiranguid. Näiteks nii ja nii suures linnas on valimisliidud lubatud, teistes jällegi ei ole.
Võib juhtuda, et veel kord tahetakse seadustada kahel toolil istumist, sest riigikohus ajapuudusel ei saanud anda sisulist vastust, kas see on õige või mitte. Igal juhul oleme valmis nende teemade tõstatamiseks, argumente meil on ja rahvusvaheline praktika toetab meid ka.
Teabepäeval käsitlesite ka õiguskantsleri institutsiooni ja kohalike omavalitsuste vahelisi suhteid. Kuidas on õiguskantsleri kantselei suhted Pärnumaa omavalitsustega?
Töised, see ürituski on näide sellest. Kaks aastat tagasi oli kohtumine Pärnumaa omavalitsuste töötajatega, kus tutvustasime oma praktikat, põhilisi vigu, mida omavalitsused teevad, ja täna (kolmapäeval – toim) ongi jätkuüritus.
Valimistejärgselt saab ametisse uusi omavalitsusametnikke ja selline õigusvalgustuslik töö on väga vajalik. Õiguskantsleri kriitika pole see, mis asju paremaks teeb, vaid õpetamine, teiste vigade näitamine, võimalike lahenduskäikude pakkumine ning kiitmine. Kui öelda, et Pärnu linnas on see küsimus väga hästi lahendatud, joonduvad teised Pärnu järgi.
Nagu näiteks?
Pärnu Kuninga tänava põhikool, mida oleme külastanud ja kontrollinud laste põhiõiguste kaitset – seal on tehtud suurepärast tööd. Pärnu on tipp-topp linn.
Millised on peamised probleemid teljel õiguskantsler ja kohalikud omavalitsused?
Peamised probleemid on järgmised. Esiteks annab riik kohalikele omavalitsustele üle palju oma ülesandeid. Teabepäeval rääkisime hooldajatoetuse määramisest ja maksmisest, kuid kohustustega ei kaasne piisavat rahalist katet. See tähendab, et kui kohalik omavalitsus maksab, siis vähem ja harvemini, rikkudes sellega isiku õigusi, kellel on õigus toetust saada. See ei ole pelgalt kohaliku omavalitsuse probleem, vaid riigi ja kohalike omavalitsuste vaheline küsimus.
Teine probleemidering seondub sellega, et kohalikud omavalitsused seadust täites vahel tahtmatult, vahel tahtlikult asuvad ise seadusandja rolli. Kohalik omavalitsus saab töötada vaid seaduse raames. Kui seadus ütleb, et midagi on õigus saada, siis ei või kohalik omavalitsus sätestada täiendavaid tingimusi mingi toetuse saamiseks. Selliseid näiteid on Pärnumaalt, kuid samamoodi mujalt Eestist.
Kolmas probleemidering puudutab ignorantsust, formalismi, bürokraatlikkust, mida esineb kohaliku omavalitsuse ametniku ja kodaniku suhetes.
Eesti riigis on paar ametit, mida saab hästi kasutada hüppelauaks poliitikasse. Näiteks riigikontrolöri ja õiguskantsleri omad. Mis on teie tulevikuplaanid?
Mul ei ole poliitikasse minemise mõtteid. Juba 2002. aasta kohalike valimiste eel ütles suure erakonna juht, et see õiguskantsler tuleb varsti poliitikasse. Möödas on 2002. aasta kohalikud valimised, 2003. aasta Riigikogu valimised, 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised ning 2005. aasta kohalikud valimised. Läbi saavad 2006. aasta presidendivalimised ja 2007. aasta parlamendivalimised ja see erakonna esimees näeb, et õiguskantsler on oma ametis lõpuni. Kindlasti ei köida mind poliitiline tegevus, olen jurist, töötanud kohtunikuna ja selles valdkonnas leian endale rakendust kas Eestis või väljaspool.