Indrek Tederi intervjuu "Õiguskantsler väisas Haapsalu lastekodu lapsi", Lääne Elu 10.05.2008, Enriika Liiv
Kolmapäeval külastas õiguskantsler Indrek Teder Haapsalu väikelastekodu, see oli ka tema esimene kontrollkäik Läänemaale.
Mis on kontrollkäigu põhjuseks?
Õiguskantsler on isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsja, sinna hulka kuuluvad ka laste õigused. Õiguskantsler käib ja kontrollib lasteasutusi, kas laste õigusi on järgitud. Tutvusin Haapsalu lastekodu eluoluga, vaatasin, kas laste põhiõigused on tagatud.
Ütlen praegusel juhul, et see on meeldiv kogemus. Hindan Haapsalu lastekodu olusid igati positiivseks.
Personal on tubli ja asjad on kontrolli all. Haapsalu lastekodu pole vara poolest halvas seisus, hoone pole vana.
See on üks paljudest kontrollkäikudest. Olen käinud ühes lastekodus enne Haapsalu-külastust.
Alati on probleemiks, et ühiskonnas on vähe raha, kuid see on juba teine küsimus.
Mis annaks ette võtta, et Eesti lastekodude taset parandada?
See on riikliku tasandi küsimus. Midagi ei peaks tegema ainult kampaania korras.
Kui on probleem, tuleb analüüsida selle põhjusi. Kui midagi muuta, peab olema arusaamine, mis oleks see parem süsteem.
Kui on erivajadustega laps, tahaks lapsevanem teda ise hooldada, kuid tal ei piisa raha. Ta ei saa tagada lapsele ööpäevaringset hooldust.
Raha peab suunama sinna, et oleks võimalus see hooldus tagada ilma last perest ära võtmata. Kui siia (lastekodusse) pannakse laps, on ju kuskil ka see raha. Äkki saaks selle ümber tõsta.
Peab analüüsima, kuidas oleks süsteem natuke paindlikum.
Olete mõne kuu ametis olnud. Kas õiguskantsleri töö vastab teie ootustele?
Vastab küll, jah. Ma ütleksin, et lausa täiesti vastab.
Laste õiguste kaitseja isikuõiguste kaitse laiemalt on üks tegevusvaldkond. Peale selle on õiguskantsler ka põhiseaduslikkuse järelevalvaja.
Aktiivne tegevus käib kogu aeg, rahuperioodi pole olnud, mis on iseenesest hea. Niisama olekut ma ei kannataks, siis ma poleks seda kohta üldse valinudki. See erineb minu endisest tööst täiesti. Sotsiaaltemaatikaga polnud ma varem kokku puutunud.
Ühest hetkest tunneb inimene, et elukutse ammendub. Mul on alati olnud huvi riigi kui inimliku institutsiooni toimimise vastu.
Õiguskantsleri institutsioon on natuke kummaline, ta on kolme võimu vahepeal. Ta on spetsiifiline vahemees, kes hindab inimeste avaldusi ja kaebusi ning võtab sõltumatuna seisukoha.
Olen sõna andnud seitsmeks aastaks, see on pikk aeg.
Mis on lähimad plaanid õiguskantslerina, mida kavatsete kõigepealt ette võtta?
Suur teema, millega me praegu tegeleme, on korrakaitse seaduseelnõu, samuti kaitseväe korralduse seaduse eelnõu.
Õiguskantsler eelnõudega üldjuhul ei tegele. Ta tegutseb järelkontrollijana ega saa olla seadusloomes nõustajana asja sees.
Kui teema puudutab kogu ühiskonda, näiteks korravalvet ja kaitseväe korraldust, siis suure erandina avaldab õiguskantsler oma arvamuse konkreetse küsimuse asjas. Kas eelnõu on kooskõlas põhiõiguste ja vabadustega või siis juba eelnõu kohta tervikuna.
Kui mõnd eelnõu on ette valmistatud aastaid; siis meie peame oma seisukoha kujundama paari kuu jooksul.
Kas jälgite ka oma endiste kolleegide tööd?
Ei ole aega olnud, graafik on nii tihe olnud.
Nii nagu ma paar aastat tagasi ütlesin, et tõmban endisele ja praegusele tööle joone vahele, nii olen ka teinud.
Indrek Teder
• Indrek Teder (sündinud 3. detsembril 1957) on eesti jurist ja advokaat.
• 10. märtsist 2008 on ta õiguskantsler. Indrek Teder vahetas sellel ametikohal välja Allar Jõksi.
• Enne õiguskantslerina ametisse nimetamist oli ta advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid partner.
• Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1983. aastal ja astus samal aastal advokatuuri.
• 1989. aastal kuulus ta Ühenduse Res Publica asutajate hulka.
Allikas: Vikipeedia