Allar Jõksi intervjuu "Õiguskantsler Jõksile teeb muret raskesti kättesaadav arstiabi", Postimees 29.09.2005, Eva Kübar
Õiguskantsler Allar Jõksi arvates on Eesti suurimaks probleemiks praegu arstiabi kättesaamatus ja erakondade kontrollimatu rahastamine, tulevikus vajaks tema hinnangul muutmist ka põhiseadus.
Kuidas hindate praegust arstiabi kättesaadavust?
See on ebarahuldav. Inimesed, kes on tööturult kõrvale jäänud, ei pääse alati perearstile ja see on tõsine probleem. Paljudel inimestel pole bussisõidu raha ja on kohti, kust buss viib linna vaid kolm korda nädalas. Olen teinud sotsiaalministrile ettepanekuid, kuidas ennetada tervise kontrollimist, praegu aga on küsimus selles, kas riigikogu suudab asja ette võtta.
Olete oma aastaraamatus märkinud ka, et ametnike palgasüsteem on läbiapaistmatu.
Kuna pole ühtset ja selget palgakorraldust, rikutakse ametnike endi õigusi. Pole selge, mille eest saadakse palka ja mis on lisatasud. Meile on tulnud mitmeid kaebusi, näiteks, kus ametnike palkasid on vähendatud ja praegune ebaselge süsteem võimaldab seda.
Euroopa on viidanud põhiseaduse muutmise vajalikkusele seoses eurole üleminekuga. Kuidas kommenteerite?
Euro saab kasutusele võtta ka selle põhiseaduse ja täienduste valguses, mis meil praegu on. Muutmise vajadust euro kasutuselevõtuks mina ei näe. Kindlasti aga on vaja pikemas perspektiivis põhiseadust täiendada ja Euroopa Liitu puudutav peatükk sisse kirjutada.
Mida Euroopa Liidu peatükk sisaldama peaks?
See peaks reguleerima neid probleeme, millega paari aasta jooksul vastakuti on seistud – euro-küsimus, Euroopa Liidu kodanike õigus ja võimalus kuuluda Eesti erakondadesse. Põhiseaduse järgi saavad neisse kuuluda ainult Eesti kodanikud, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ning veel küsimus, kes ja millises ulatuses reguleerib ja kontrollib, kas Eesti õigus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
Kuidas hindate Eesti praegust ärieetikat Savisaare ja Hanschmidti skandaalide valguses?
Minu kui õiguskantsleri pädevuses ei ole anda ärieetika vallas hinnanguid. Õigusliku hinnagu saavad neile tehingutele anda õiguskaitseorganid ja kohus.
Kas Savisaare 500 000-kroonist suvilaostu, mille maksumuseks hinnati juba kaks ja pool aastat tagasi 800 000 krooni, võib käsitleda kingitusena?
Oluline on, et ühiskonnas on tekkinud «särgi ja suvilaga» seoses diskussioon õiguse ja õigluse piiridest. Kui teatud juhtum leiab avalikkuses suurt vastukaja, tuleb see selgeks vaielda.
Vaataksin aga siiski suvilast kaugemale.Tegelik probleem on, et Eestis valitseb olukord, kus poliitilise erakonna rahakasutust tõhusalt keegi ei kontrolli ja riigikogu liikmed kuuluvad riigi äriühingutesse.
Me ei tea, milliseid on äri ja poliitika vahelised seosed, kuidas kujuneb mõni poliitiline otsus. Sellises situatsioonis on võimu teostamine läbiapaistmatu ja see on demokraatia seisukohast ohtlik.
Kas igasuguse kingituste vastuvõtmine on korruptsioon?
Korruptsioonil on väga selge sisu. Kui mulle kingitakse majavaldus või auto, on hinnang muidugi ühene. Aga kui üks ema tõi mulle lilled selle seest, et tema poeg pääses koolis kiusamisest, ei saatnud ma lilli tagasi ega teatanud politseile kingitusest.
Kui teile pakutaks maja lihtsalt turuhinnast oluliselt madalamalt, kas võtaksite?
Minu kasvatus ja eetilised põhimõtted ei võimalda sellist kingitust vastu võtta.
On Eestis teie arvates probleeme õigluse ja eetikaga?
Jah. Näiteks kui me mõtleme, et korraldame valimised seaduslikult ja arvatakse, et kõik on kõige paremas korras, siis kas ikka on ilus hea ja aus valetada valijale näkku.
Näiteks kui meil kasutatakse peibutusparte või ostetakse üles hääletoojaid, siis see pole küll seadusevastane, kuid pole ka aus.
Milliseks hindate praeguse valimiskampaania eetilisust?
Loosung «Kommarid ahju!» ületas kindlasti piiri, mis eristab häid kombeid halbadest. Valimiste eel minnakse ikka päris hulluks ja kasutatakse ebaausaid võtteid. Kui see pole poliitiline kepikõnd, mis see siis veel on?
Milliseid probleeme te e-valimiste puhul näete?
E-valimist võimaldav seadus on igal juhul põhiseadusega kooskõlas. Aga ma pole nii sinisilmne, arvamaks, et e-valimistega pole võimalik üht-teist mõjutada.
Ise küsimus on aga, kuidas nendele hirmudele reageerida ja kas kutsuda siia välisvaatlejaid.
Kuidas välisvaatlejate kutsumine Eesti mainet mõjutab?
Nende kutsumises pole midagi halba, kui meil on head ja ausad valimised. Loomulikult võib tekkida probleeme mainega, aga see võib ka positiivsena paista. Teisest küljest võib aga mõelda seda, milline jääb Eesti riigi nägu väljapoole paistma. Välispoliitiliselt võib see tunduda imelik, kui riik kutsub vaatlejad appi.
Valupunktid
• Riik ei võimalda arstiabi kättesaadavust põhiseaduse järgi.
• Ametnike palgakorraldus on läbipaistmatu, pole selge, mille alusel palka ja lisatasu makstakse.
• Kõigile erivajadustega lastele ei ole haridus kättesaadav.
• Toimetulekutoetuste regulatsioon on siiani andmata, jätkuvalt püsitakse 750 krooni piires ja kõik abivajajad ei saa piisavalt raha.
• ELi õiguste ja põhiseaduse koosmõju õiguslikud probleemid on Eestis teravalt päevakorral.
• Ülemäärane isikuandmete kogumine rikub inimeste põhiõigusi.
• Järelevalve avalikke ülesandeid täitvate erafirmade üle on puudulik ja isikute põhiõigused kaitseta.
Allikas: õiguskantsleri 2004. aasta tegevuse ülevaade