Allar Jõksi intervjuu "Õiguskantsler Allar Jõks: Nii ebaausaid valimisi mina ei mäleta", Maaleht 24.11.2005, Annika Poldre
Õiguskantsleri hinnangul on Eesti inimeste sotsiaalsete õiguste tagamisel rootslastest valgusaastate kaugusel. Kaks tundi siinses arestimajas paneb kaaluma elu mõtte üle ning viimastel valimistel sülitati nii valijale kui õiguskorrale sisuliselt näkku.
Maalehe lugejatelt tuleb tihti kirju, kus kurdetakse, et neile on ülekohut tehtud, et otsused pole õiglased. Kas ongi õigus ja õiglus erinevad, ALLAR JÕKS?
Ideaalis võiksid nad kokku langeda, aga see ei ole võimalik. Seadusi kirjutavad, menetlevad ja võtavad vastu samuti inimesed ning neil on oma arusaam õiglusest ja õigusest, oma tõekspidamised ja väärtushinnangud. Seetõttu ei ole ideaalis teostatav, et kõik seaduse adressaadid leiaksid seaduse olevat õiglase. Teate, kui palju tuleb kaebusi üürnikelt ja endistelt omanikelt. Nende arusaamised õiglusest on täiesti vastukäivad. Kui kuulata ühe poole argumente, on asi arusaadav, teise poole argumendid on samuti arusaadavad. Aga seadus ei ole nii tehtud, et oleks võimalik anda samal ajal korter üürnikule ja omanikule. Ükskõik kuidas seadust ei paranda, tekitab see kellegi suhtes ebaõigluse.
Teie töö on hoolt kanda, et inimesed, kelle õigused ja vabadus on piiratud, saaksid kaitset. Euroopa on kritiseerinud meie arestimajade tingimusi, et need näitavad austuse puudumist inimese vastu - tsiteerin teid. Paljud aga leiavad, et ei töötutel ega puuetega inimestel ole elu nii hea, et hakata vangide olukorda Euroopa tasemele viima
Kui keegi arvab, et arestimajades võiks olukord jäädagi selliseks, siis hoidku jumal neid sinna sattumast. Arestimajja võib sattuda ka avarii järel asjaolude selgitamiseks või kahtlustatuna õigusrikkumises. Kaks tundi sellistes tingimustes on piisav, et elu mõttes kahtlema hakata.
Pae tänava pommipanijaks peetav mees ei ole end süüdi tunnistatud, aga ajalehed on avaldanud tema näopilte ja nime. Mida arvate?
Väga raske on ajakirjandust kritiseerida, sest seal kehtivad teised, ka kirjutamata reeglid. Halb on, kui kellestki tehakse süüdlane enne kohtus süüdi mõistmist. Ajakirjandus ei pea suud kinni hoidma, aga peaks väga ettevaatlik olema, et ei tekitaks asjatult kannatusi kahtlustatavale ja lähedastele. Aga seda piiri on raske tõmmata.
Kui mees ennast süüdi ei tunnista, kas tal on õigus nõuda kahjutasu?
Kui kohus mõistab ta õigeks, on tal õigus pöörduda kohtusse oma maine kahjustamise hüvitamiseks.
Soovitasite enne valimisi piirata poliitilist välireklaami, mitte seda keelustada. K-kohukese reklaam oli aga kavalalt üles seatud.
Poliitilise välireklaami keeluga sellises ulatuses, nagu seadusse kirja pandi, pingutati ilmselt üle. Tulemus K-kohukese näol on selle üks näide. Mina saan öelda Eesti Vabariigi kodanikuna seda, et nii ebaausaid kohalikke valimisi, nii räiget näkkusülitamist valijale ja õiguskorrale mina ei mäleta.
Te olete väitnud, et Riigikogu liikmel pole lubatud kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogusse. Vilja Savisaar on Riigikogu liige ja kuulub Tallinna Sadama nõukogusse.
Küsimus ei ole ainult Vilja Savisaares ega kelleski teises konkreetselt, küsimus on põhimõttes, mille kohaselt Riigikogu liige ei saa olla äriühingute nõukogus. See on minu õiguslik hinnang. Seadusandja ei ole õiguskantslerile selles küsimuses rohkem tegutsemisvõimalusi andnud, ma ei saa pöörduda riigikohtusse, mul ei ole ka õigust saata K-komandot äriühingu nõukogusse, et sealt Riigikogu liige ära toimetada. Selleks on seadusandja näinud ette teised vahendid, eelkõige Riigikogu juhatuse õiguse pöörduda riigikohtusse. Aga nagu kõikide vaidluste puhul, mille ma olen tõstatanud, on mingil hetkel tulemus tulnud, nii ma arvan, et ka äriühingute nõukogusse kuulumise keeld saab varsti au sisse tõstetud.
Kohtusite äsja oma ametivendadega, Rootsi parlamendi õigusvahemeestega. Kuidas võrdlete nende ja oma tööd?
Esmalt: nii kõrgetasemelist delegatsiooni, kus neljast Rootsi õigusvahemehest külastas Eestit ühekorraga kolm, ei ole varem olnud. Meie töö aga erineb veidi nende omast. Kui Rootsis jälgitakse menetlusliku korra järgimist, siis Eestis saab õiguskantsler tihti kontrollida ka otsuste sisu. Lisaks on Eesti õiguskantsleril võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kui üks või teine määrus või seadus on põhiseadusega vastuolus. Rootsi kolleegidele oli see kõige suurem üllatus. Tõime näiteks kaebuse meie menetlusest: seaduse alusel on keelatud teatud veekogudel tammide ehitamine. Rootslased oleksid kaebuse lahendanud selliselt, et seadus on püha ja seda tuleb täita. Nad oleks saanud vaadata, kas seadust on täpselt järgitud, kas keelud on asjaosalistele selgelt teatavaks tehtud. Meil saab õiguskantsler kontrollida, kas piirang tammide ehitamiseks on põhiseadusega vastavuses - sobilik, vajalik ja mõõdukas.
Mis maa eeskujul on meie õiguskantsleril sellised suured õigused?
1938. aasta põhiseaduses õiguskantsleril põhiseaduse järelevalve algatamise õigus puudus. Mul tuleb tänada neid Põhiseaduse Assamblee liikmeid, kes sellise pädevuste kataloogi õiguskantslerile põhiseadusesse sisse kirjutasid. Otsest eeskuju ei olegi võtta.
Rootslastega oli teil juttu ka sotsiaalhoolekandest. Selles on Rootsi meist kaugel ees.
Rootsi on meist selles osas valgusaastate kaugusel. Seetõttu ei saanud me väga täpselt võrrelda oma tegevusi sotsiaalõiguste tagamisel. Rootsis õigusvahemehel midagi radikaalset ette võtta ei ole võimalik. Ta lihtsalt vaatab, kas protseduuridest on kinni peetud. Eesti olukord on teistsugune. Vaatamata põhiseaduses sätestatud sotsiaalriigi printsiibile, on Eesti väga liberaal-ne. On ka öeldud, et Eesti on sotsiaalsete õiguste tagamisel liberaalsem kui Ameerika Ühendriigid. Õiguskantsleri roll siin on teadvustada sotsiaalsete õiguste olemasolu, nende vajalikkust, kui vaja, siis ka avaldada survet, et töötataks välja eri poliitikad laste õiguste kaitse, sotsiaalsete õiguste kaitse, tervise kaitse jne alal. Mina näen siin eelkõige õiguskantsleri ülesannet hoiakute muutmises, ühiskonna valupunktide väljatoomises.
Üks laste õigusi on õigus põhiharidusele. On teada, et tuhat last aastas langeb põhikoolist välja. Mis neist edasi saab, pole teada. Neil on ometi õigus põhiharidusele?
Seni kuni haridus- ja teadusministeeriumil ei ole teada, kui palju on koolitee katkestanuid ja millistel põhjustel, on väga raske öelda, mida ette võtta. Minu roll saab olla sundida vastutajaid selle küsimusega tegelema. Siis saab strateegia välja töötada. Konkreetselt põhikoolist väljalangemise teemaga me tegelnud ei ole. Olen üritanud mitte kedagi kritiseerida, kui mul ei ole võimalik pakkuda võimalikke lahendusi. Töötame küsimuse läbi ja vaatame, millised võimalused on olukorrast välja tulemiseks. Ja siis pakume ministeeriumile, et teha seda või teist. Oleme keskendunud sellel aastal erivajadustega lastele, et oleks tagatud võrdne juurdepääs haridusele. Õppevahendite kättesaadavus oli tänavu üks meie prioriteete hariduse valdkonnas.
Probleemsete perede lapsed on õpilaskodudes hoitud, toidetud ja koolitatud. Kellelgi ei ole aga kohustust tegelda perega, kust laps satub õpilaskodusse.
Siit joonistub välja laiem küsimuste ring - lapse õigust haridusele, turvalisusele koolikeskkonnas ja kodus ei saa panna ainult ühe vastutaja kanda. Peab toimima ahel: perekond, õpilane, lapsevanemad; kool ja õpetajad; kohalik omavalitsus ja sotsiaaltöötajad ning riik. Ükskõik millist haridusküsimust ei vaata, selgub, et kusagil on see ahel katkenud.
Riigikogu hääletas maha kuuelapseliste perede ematoetuste saamise. Kas on see ka põhiseadusega vastuolus ja kas oleks neil põhjust teie poole pöörduda?
Kõigepealt peab välja selgitama, milles seisneb põhiseaduse rikkumine. Kui see on selge, siis võib või tuleb õiguskantsleri poole pöörduda. Aga see on poliitiliste valikute küsimus, keda kui palju millal toetada. Põhiseadus ütleb ainult miinimumi, mis tuleb teha, et inimesel oleks peavari ja elementaar-
sed vajadused rahuldatud. Parlamendi mängumaa eri toetuste kujundamisel on päris suur.
Kellena ennast tunnete, kas ühiskonna sanitarina või jumala asemikuna?
Mina tunnen ennast tavalise inimesena, eriti kui novembris on võimalik näha päikest ja sinist taevast.