"Õiguskantsler Allar Jõks julgustab inimesi oma õigusi kaitsma", Virumaa Teataja

 Allar Jõksi intervjuu "Õiguskantsler Allar Jõks julgustab inimesi oma õigusi kaitsma", Virumaa Teataja 18.05.2007, Eva Klaas


Õiguskantsler Allar Jõks leiab, et maavanema institutsioon ei tohiks olla poliitiline, sest see tekitab riigis tõsiseid probleeme.

Kui palju on viimase aasta jooksul õiguskantslerile Lääne-Virumaalt avaldusi tulnud?

Eelmisel aastal laekus õiguskantslerile üle Eesti läbivaatamiseks ligi 2000 avaldust, millest ligikaudu 60 protsenti ei kuulu õiguskantsleri pädevusse. Õiguskantsler ei saa tegeleda näiteks kirjadega, kus küsitakse õigusabi või palutakse muuta kohtuotsust.

Lääne-Virumaalt tuli mullu 65 avaldust, neist umbes 40 protsenti võtsime menetlusse.

Millised on olnud rikkumised Lääne-Virumaal?

Toon vaid mõned näited. Tegime Rägavere vallavalitsusele ettekirjutuse hea halduse tava ja õiguspärasuse jälgimiseks. Rägavere vallavalitsus ei olnud kaebuse esitajaga, kes soovis sotsiaalteenuseid, suhelnud korrektselt, polnud teda piisavalt nõustanud ega pakkunud koduteenuseid. Ka hooldaja määramisel ei olnud omavalitsus hoolas.

Mullu tuli meile ka kaebus Vihula vallavolikogu määruse peale, millega kehtestati hooldaja toetuse maksmise kord. Võtsime vastu otsuse, et määrus ei ole erinevate seadustega kooskõlas.

Üks inimene kaebas Lahemaa rahvuspargi peale. Õiguskantsler otsustas, et rahvuspargi ametnik ei selgitanud inimesele tema kohustusi ega andnud teada, mille pärast ei lubata tal läbida sihtkaitsevööndit.

Kuidas on inimesed teadvustanud õiguskantsleri institutsiooni olemasolu? Kas nad teavad, millised on teie ülesanded?

Inimeste teadlikkus õiguskantsleri institutsioonist, pädevusest, ülesannetest ja võimalustest on aastate jooksul kasvanud. Kasvanud on ka Eesti elanike teadlikkus omaenese õiguste kaitsmise võimalustest.

Inimesed ja vabatahtlikud ühendused on asunud üha julgemalt oma õigusi kaitsma, eriti viimastel aastatel. Vaatame kas või seda, mis toimus Sakala keskuse kaitsmisel, paar aastat tagasi ei oleks seda ette kujutanud.

Õiguskantsleri üheks ülesandeks on sütitada inimestes julgust, selgitada, millised õigused neil on, ning kutsuda inimesi üles enda eest seisma.

Millised on õiguskantsleri peamised kohustused?

Õiguskantsleril on kaks peamist ülesannet. Üks puudutab seda, et igaüks võib minu poole pöörduda, kui ta leiab, et mõni seadus, valitsuse, ministri, vallavolikogu või -valitsuse määrus ei ole kõrgemalseisva õigusega - näiteks põhiseaduse mõne sättega - kooskõlas. Teine valdkond puudutab kantsleri kohustust kontrollida avalikke ülesandeid täitvate ametiasutuste ja isikute käitumist ja tegevust. Igaühel on õigus kaebust esitada, juhul kui ta leiab, et tema isiklikke õigusi on rikutud.

Õiguskantslerile ei saa esitada kaebust stiilis, et vaadake, mis Eestis toimub, vaadake, mis valitsus tegi. Alati peab kaebaja ära näitama õigusakti, mis on vastuolus seadusega, või kirjeldama, kuidas tema õigusi on rikutud.

Kindlasti ei kuulu õiguskantsleri pädevusse kohtuotsuste ülevaatamine. Me ei tegele ka omandireformi küsimustega ega alusta uurimist asjades, mis on vanemad kui üks aasta.

Reageerisite kaebusele, et Harju maavanem ei uurinud Sakala keskuse lammutamise õiguslikkust.

Harju maavanema tegevus oligi ainus põhjus, miks ma Sakala keskuse lammutamisega seoses oma seisukoha kujundasin.

Mina õiguskantslerina ei saa öelda seda, kas Sakala keskust tuleb lammutada või lammutamata jätta, see üht- või teistmoodi ehitada. Mulle esitati kaebus, milles mittetulundusühing leidis, et Harju maavanem Värner Lootsman, kellel on õigus teostada kohaliku omavalitsuse ehitusloa üle järelevalvet, tegi seda hästi formaalselt. Ta ei hinnanud, kas kehtestatud detailplaneering võimaldab ehitust alustada või mitte, vaid hakkas rääkima hoopis teistest asjadest.

Õiguskantslerina leidsin, et Harju maavanem rikkus seadust, ja palusin valitsusel kaaluda, kas Värner Lootsmani karistamine oleks vajalik. Nagu teada, Harju maavanem karistada ka sai.

Maavanema järelevalvega seoses tõusis üles ka laiem küsimus. Maavanemate parteistamine ja erakonnastamine on tekitanud ja tekitab ka edaspidi suuri probleeme.

Sakala keskuse temaatikaga seoses nägime, et sellesse protsessi oli kaasatud kultuuriminister, kes kuulus keskerakonda, linnavalitsus koosnes samuti keskerakondlastest ning samasse parteisse kuulus ka Harju maavanem. Kas terve mõistusega inimene saab väita, et ei teki kahtlusi sõltumatuses?

Mida teha maavanemate usaldusväärsuse tõstmiseks?

Arvan, et lähemas või kaugemas perspektiivis tuleb maavanemale anda tagasi tema sõltumatu positsioon. Teisisõnu - kui maavanemad ei kuulu erakondadesse, siis jäävad ära ka nende poliitikasse tulemise katsed ja osalemine häälte püüdmisel.

Kuni viimase ajani jaotati maavanemad võimul olevate erakondade vahel ära, mis ei ole tegelikult kellelegi saladus.

Kas pronkssõduri juurest alanud massirahutused Tallinnas ja Ida-Virumaal, mis raputasid kogu Eestit, on toonud ka õiguskantslerile tööd juurde? Teisisõnu, kas teile on tulnud kaebusi valitsuse või politsei tegevuse kohta rahutuste ajal?

Kaebusi on tulnud, mitte küll nii palju, kui oli alust arvata. 1. mail toimus siinsamas kantseleis kohtumine Vene riigiduuma esindajatega.

Nende põhiline süüdistus oli see, et rahutuste käigus politsei poolt kinnipeetud isikute suhtes rikuti palju inimõigusi.

Kui ütlesin, et palun esitage mulle mõned andmed ja ma alustan kohe menetlemist, siis mulle neid andmeid ei esitatud.

Kahe nädala jooksul on tulnud ligilähedaselt kümme avaldust, millest enamik puudutab politsei tegevust.

Üks süüdistus on see, et politsei riputas veebilehele üles palju rahutustest tehtud pilte, millel on väidetavalt ka süüta inimesi. Kui me tuvastame, et politsei kasutas liigset jõudu, piinas kedagi või mõnitas, siis me vastavalt ka reageerime.

Minu arvates on vastutustundetu ilma tõenditeta süüdistada politseid. Kui inimene ütleb, et teda peksti, siis peab selle kohta olema arstitõend.

Võib juhtuda, et kaebuse politsei tegevuse kohta esitab ka mõni omanik või elanik, kes leiab, et politsei käitus nende rahutuste tipphetkel passiivselt, võimaldades marodööritseda ja vandaalitseda.

Tahan öelda seda, et politsei peale võib tulla kaebusi kahelt poolt: et politsei oli liiga aktiivne ja jõuline ning samas, et politsei oli liiga pehme ja rahulik. Need menetlused on pooleli ja praegu ei ole mul võimalik järeldusi teha.

Valitsuse tegevuse vastu on Riigikogu saalis esitanud suulisi, suhteliselt sisutuid kaebusi keskerakonna liikmed. Selleks et kontrollida valitsuse tegevust, peab olema konkreetne avaldus.

Pronkssõduriga seotud massirahutuste käigus tundsin ka mina, et Eestit toetatakse. Mitu väliskolleegi helistasid ja üks küsimus, mille nad esitasid, oli see, et miks Eesti riik üldse suhtles Vene riigiduumaga, kes nõudis valitsuse tagasiastumist.

Eesti riik on piisavalt tugev ja sõltumatu, et politsei võimalikele kuritarvitustele õiguslik hinnang anda. Meil on prokuratuur, kohus, õiguskantsler ja me ei vaja välismaalt õpetusi, kuidas kellegi õigusi kaitsta.