Artikkel õiguskantsleri ümarlauast "Lasteaiakoht - kas igale lapsele?", Õpetajate Leht 17.11.2006, Ülo Tikk
Õiguskantsler Allar Jõks korraldas 8. novembril lastaiakohtade puudusest ajendatud ümarlaua, et leida koos asjaomaste ametkondadega vastus küsimusele, mida peaks riik ja kohalik omavalitsus tegema igale soovijale lasteaiakoha võimaldamiseks.
Õiguskantsleri sõnul nõuab seadus, et kohalik omavalitsus võimaldab nii lastesõime kui ka -aia koha kõigile oma territooriumil elavatele lastele. Aastaid on aga kestnud olukord, kus seadust ei täideta, järelevalve selle täitmise üle puudub ja lapsevanemaid kõheldakse igas omavalitsuses erinevalt.
Mitmeaastased järjekorrad
Õiguskantsler Allar Jõks ei pea praeguseid lasteaia järjekordi normaalseks.
"Ei saa pidada normaalseks, et rohkem kui kähe aasta pikkuse järjekorra tõttu tuleb laps praktiliselt enne sündi järjekorda panna. On pretsedenditu, et ema peab lasteaiakoha saamiseks pöörduma EV presidendi poole, nagu toimis tänavu ühe Tallinna lähedase valla lapsevanem peale vallast saadud vastust, et tema pooleteiseaastane laps jõuab enne kooli, kui saab lasteaiakoha," viitas Allar Jõks kurioossele olukorrale. Et praegu sünnib lapsi järjest enam - 8867 lapse asemel 2001. aastal 10 239 2005. aastal -ja riigis tööjõudu napib, on väikelaste kõrgema tööalase kvalifikatsiooniga emad oma endistele töökohtadele oodatud. Eestis on 88 481 0-6aastast last ja 22 184 last ootab järjekorras. Lasteaiakohtade järjekord on 42% omavalitsustes.
Kohalikud omavalitsused viitavad seadusest kõrvale hiilimiseks sellele, et lasteasutusi ei rahastata riigieelarvest piisavalt. Samas on tegemist riigi ülesandega, mis on pandud KOVle ja milleks riik peaks piisavalt raha eraldama. Kui raha ei eraldata, täidetakse seadust võimaluste piires. Lihtne ja selge.
Mõned omavalitsused on teinud ettepaneku seadust muuta ning end vastavast kohustusest üldse vabastada või pikendada vanemahüvitise aega ja emade õigust viibida lapsega kodus kauem kui kolm aastat. Teised omavalitsused eelistavad võtta lasteaedadesse vastu üle 3aastaseid lapsi, sest just aiakohtade järele on vajadus plahvatuslikult kasvanud. Et sõimerühma piirnorm on 14 (+/- 2 last) ja aiarühmas 20 last, on mõned lasteaiad asendanud sõimerühmad lastaiarühmadega, et rohkem lapsi mahutada.
Lasteaed pole hoiuasutus
Riigikogu asespiiker ja Tallinna linnavolikogu liige Maret Maripuu teadis öelda, et pealinna mitmes lasteaias, kus seni oli aiarühma kasutuses mängu-ja magamisruum, on üks neist võetud uue avatud lisarühma tarbeks. Nii aga kannatab laste arengu kvaliteet ja lasteaed, millelt oodatakse kooliks ettevalmistamist, jääb pelgalt lastehoiuasutuseks. Haridusasutusest oleks sel puhul kohatu rääkida. Samas viitas Maripuu ehitusbuumile ja kohalike omavalitsuste võimalusele leppida elamukvartalite rajamisel kinnisvaraarendajatega kokku - et arvestataks ka lasteaedade ehitamisega.
Just nagu sellele väitele vastuseks raporteeris Tallinna linnapea Jüri Ratas 11. novembri SL Õhtulehes: "Meie prioriteediks on sel aastal lasteaiad, koolid, sotsiaalabi ja tervishoid, elukeskkond ja teed, pedagoogilise personali ning kultuuritöötajate palgatõus. Poliitikud muretsevad Eesti iibe pärast, aga kuhu me pärast lapsed lasteaeda paneme? Järgmisel aastal tahame alustada kolme lasteaia ehitamisega ja avada 16 uut sõimerühma. Lisaks alustame kähe uue lasteaia projekteerimisega."
Linnapea lubas suurendada investeeringuid koolieelsetesse lasteasutustesse seniselt 70 miljonilt kroonilt 150 miljonile, mis olukorda küll leevendab, aga lõplikku lahendust ei too.
Statistika pole usaldusväärne
Statistika andmetel on meil lasteaedades 50 807, lastesõimedes 422 ning erilasteaedades 180 last. Uues koosluses - lasteaedades-algkoolides - on registreeritud 3151 last ning eralasteaedades 1031. Lisaks veel mitu lastaeda-põhikooli, mille laste arv statistikas ei kajastu. Ka ümarlaual tõdeti, et statistika pole kõige usaldusväärsem. Eralasteaedade Liidu esindaja Maia Metsla imestas, kuhu see statistika usaldusväärsus küll kaob. Kõik lasteaiad ju koostavad statistikaametile pakkide kaupa aruandeid, pannes kuja laste arvu poolaastate kaupa, eraldi poisid ja tüdrukud ning lastaias viibitud tunnid. Viimase kohta lisas Metsla, et kui nende Mähe lasteaias on laste kohalviibimise protsent 85-90, siis ümarlaual tõdeti, et munitsipaallasteaedades küünib see 65-70%-ni. Puudumise peamine põhjus on laste haigestumine, ülerahvastatud lasteaiarühmas levib haigus kiiresti. Nii palju siis statistikast, mida statistikaamet võiks teiste asjaomaste ametkondadega jagada.
Lapsed hoitud, emad tööl!
Ega kõik pered lasteaiakohta vajagi. Küll peab aga kõigile olema vajadusel tagatud lastehoiuvõimalus. Ümarlaual oli kõne all ka alternatiivse lastehoiusüsteemi loomine. Seda tutvustas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Projekti "Lapsed hoitud, emad tööl!" eesmärk on suurendada lapsevanemate (peamiselt emade) tööhõivet paindliku lapsehoiusüsteemi loomisega. Sihtrühmaks töötud või seni lapsehoidjana mitteametlikult töötavad naised ja lapsevanemad. Samas kinnitati, et lapsehoiuteenus ei asenda haridusteenuseid ja lasteaiakohtade loomise kohustus jääb KOVidele alles.
Praegu pakutakse alternatiivset lastehoiuteenust peamiselt suuremates linnades või maakohtades, kus lasteaed puudub. Levinud vormid on päevased lastehoiu päevakeskused, mängurühmad, laste rahastatud koduhoid (lapsehoidja lapse kodus), perekeskused, perepäevahoid (lapsehoidja väljaspool lapse kodu). Ümarlaual tõdeti, et osaajaga lasteaiakoha loomise võimalust pole seni piisavalt kasutatud. Kuni kogu aur ja vile kulub vaidlustele omavalitsuste kohustuste rahastamise üle, ootavad lapsevanemad tööle pääsemata pikisilmi lasteaiakohti.
Alternatiivsed lastehoiuteenused peavad mõistagi olema kättesaadavad, kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Meie lapsevanemad pole aga nendega veel harjunud ja Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esimehe Silvija Mõttuse sõnul eelistavad lapsevanemad ikka teada-tuntud lasteaeda ja usaldavad lasteasutuste kvaliteeti laste kooliks ettevalmistamisel. Alternatiivlastehoid ei taga ju sama alusharidust, mis lasteaed.
Kuidas edasi?
Veel üks oluline küsimus, millele seadused ei viita. Nimelt pole neis ette nähtud meetmeid, kuidas kohustuste mittetäitmisel KOVi karistada. Leiti, et omavalitsus, kus ei tagata sobivat lasteaiakohta seda soovivale vanemale, peab selle vanemale kompenseerima lasteaialapse nn pearaha ulatuses, et vanem saaks ise lapsele hoiuteenuse osta.
Õiguskantsler oli seisukohal, et seadust, millest tuleneb KOVi kohustus võimaldada kõigile soovijatele lasteaiakoht, tuleb täita. Süsteemi pole mõtet muuta, küll aga vaadata üle rahastamine. Jõksi arvates võiksid KOVid kinnisvaraarendajatele koos eramukruntide eraldamisega panna kohustuse rajada koolieelsed lasteasutused.
Õiguskantsler pidas õigeks väljaöeldud arvamused ja ettepanekud süstematiseerida ja oodata veel novembri jooksul vastavasisulisi ettepanekuid ning seejärel koostada ettepanekutest märgukiri, mis saadetakse seisukoha võtmiseks riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjonile ning asjaosalistele ministeeriumidele.